Emperismi ja ratsionalismi võrdlus
mõistaks teineteist.
Eks ikka mõõdukal määral nii sisetunnet kui ka loogikat ja kainet mõistust on inimesel vaja, kuid
siiski tundub mulle, et emperism on kergelt painlikum. Nimelt mõeldes, mis paneb meid oma
kogemusest õppima, avastame, et see on inimlik loogika. Seega peidab emperism endas natuke
ka ratsionalismi, kuid vastu pidist ma väita ei saa. Pooldan vägagi emperistlikke vaateid, kuid
tõlgendatuna need natuke modernsemasse võtmesse. Päris selle vaate sündmisajajärgul olnud
versioon jääks tänapäeva keerulise ülesehituse juures ilmselt natuke liiga naiivseks ja
lihtsakoeliseks.