Järelmõtteid modernistlike autorite teostest
kalamees. Lisaks sellele elab temas mälestus tema lahkunud naisest.
Teosed on väga sürrealistliku sisuga ja võib jääda mulje et kogu teos on vaid suur
filosoofiline mõtisklus või hoopis kellegi unenägu mis küll lõppeb kõrvaltvaataja jaoks
suhteliselt traagiliselt, kuid peategelane on sellega leppinud, justkui oleks ta teadnud
mis juhtuma hakkab. Kogu see äng ja enese leidmis vajadus mis teose jooksul tegelast
saadab tundub lõpuks tema jaoks täiesti tühine.
Modernromaanis ei ole miski juhuslik, kõik mida teostes kirjeldatakse omab mingit
tähtsust mis esmapilgul ei pruugi olla arusaadav, näiteks võib tegu olla ühe esmapilgul
tühise puuga mille juurest loo sündmustik alguse saab, kuid mille juures lugu
mitmekümne aasta möödudes lõpeb, samas ei pruugi see puu erinevalt kogu
ümbritsevast maailmast absoluutselt muutuda. Tegu oleks just kui korralikult kokku
pandud puzzledega- kui üks jupp ära võtta ei ole puzzle enam täiuslik.