Millised olid eestlaste valikuvõimalused teises maailmasõjas?
20. juulil 1940 korraldati üldmobilisatsioon ning umbes 32 000 meest viidi
Venemaale.
Samal ajal oli tunginud Eesti aladele ka Saksamaa ning ei läinud kaua aega kuni Eestis
korraldati Saksa okupatsioon. Paljud eestlased tervitasid 1941. aastal Sõdureid kui
vabastajaid, sest arvati, et taastatakse Eesti omariiklus. Nii ei läinud. Saksamaa kehtestas
Eestis natsliku okupatsiooni. Nii nagu NSVL korraldas ka Saksamaa Eestis vangilaagreid.
Eestlased jagunesid kaheks - vabatahtlikeks ja mobiliseerituteks. Vabatahtlike värbamine
algas 1941. aastal ida- ja politseipataljonidesse. Neid kasutati esialgu julgestuseks tagalas
ning võitluseks partisanidega. Hiljem aga lahingutes Punaarmeega. Kuna vabatahtlikke
nappis, siis kasutati sõjaväe värbamiseks sundmobilisatsioone aastatel 1944 ja 1945.
Mehed, kes ei tahtnud sõdida ei Punaarmee ega Saksa vägedes põgenesid Eesti meremeeste ja
rannakalurite abiga Soome ning astusid seal vabatahtlikena sõjaväkke ning moodustasid 200.
jalaväerügemendi