Eestlaste valikud teises maailmasõjas - Soome, NSVL, Saksamaa
ridadesse kuulunud eestlased. Punaarmee juhtkond ei söandanud kasutada Eesti sõdureid
kodumaal, vaid viis kogu korpuse juulis 1941 Venemaale.
Paljud eestlased läksid Saksa väkke soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal
kogetu eest. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid
vabatahtlike värbamisel ei saadud soovitud tulemusi, siis hakati toimuma osalised
sundmobilisatsioonid. Nagu ka Venemaa, ei pidanud Saksamaa kinni mobiliseerimis seadusest.
Natsliku Saksamaa poliitika tekitas eestlastes sügavat pahameelt ja vähesed soovisid Saksamaa
eest võidelda.
1944. aasta suvel osalesid leegionid kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu,
andes tõhusa panuse Eesti kaitsmisesse. Enamik Saksa poolel sõdinud Eesti väeosadest hävis
septembris 1944 Punaarmee suurpealetungi käigus.
Mis sai nendest meestest, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaaga ega natsliku
annaabi.ee 
