Lihavõttesaar
Hotu Matu'a. Ta saabus saarele ühe või kahe
kanuu ja oma suguvõsaga. On väidetud, et see
juhtus 4. sajandil. Kuid viimasel ajal on tehtud ka
uurimusi, mille järgi Rapa Nui asustati alles 1200.
aasta paiku, mil algas massiline metsade
maharaiumine. Euroopale avastas saare 5. aprillil
1722 hollandi maadeuurija Jakob Roggeveen. See
juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare
Lihavõttesaareks
Kultuur
Saarel on palju üleelusuurusi inimkujusid ehk moaisid. Need on valmistatud
monoliitidest. Algselt olid kujudel silmad ja "müts". Suurim neist asub "Paro" platool
ja kaalub 82 tonni ning on 9,8 meetri kõrgune. On täpselt teadmata, mil moel nad
oma asukohta viidi. Oletatavasti toimus see nööride ja puust rullide abil ning võis
kaasa aidata metsade hävitamisele saarel. Eurooplaste saabumise ajaks olid
rapanuilased jõudnud juba unustada, kuidas kujusid teisaldati, ja rääkisid
eurooplastele, et need olevat jumalikul tahtel ise "kõndinud".
annaabi.ee 
