Budism
pähe ja anti edasi suusõnaliselt aastasadu ja kirjutati hiljem üles palmilehtedele. Esmalt pandi kokku tekstide
kogu, mis kannab paali keeles nime Tipitaka ('Kolm korvi'). See kanoniseeriti kolmandal budistide kogunemisel
keiser Asoka ajal (270-230 eKr) ning on budismi tähtsaim pühakiri. Tripitaka koosneb kolmest osast: (Vinaja-
pitaka (tiibeti k dul ba, juhised munkadele ja kloostrireeglid); (Suutra-pitaka (tiibeti k mdo, Buddha
õpetuskõned); (Abhidharma-pitaka (tiibeti k mngon chos, filosoofilised traktaadid suutrad). Üheks tähtsamaks
osaks peetakse Dhammapadat. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt teisi pühi raamatuid, näiteks Tiibeti
budismis Kandzur. Kommentaare kirjutatakse tekstidele budistide poolt tänapäevani.
Esimeseks suutraks budismis peavad kõik koolkonnad suutrat nimega "Dharmachakrapravartana"
('seadmuseratta käivitamine').
Kombestik
Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem.