"Sinilind" Maurice Maeterlinck
Temlisse jõudes
nägid, et teised olid seal söönud ja joonud, mõned isegi täitsa purjus, aga tempel nägi
ilus välja. Nad sõid õhtust ja siis läksidki magama. Esmalt pidid nad mööduma kõigist
valgustest, mida inimene tunneb, ja siis neist, mida inimene veel ei tunne. Alguses
väga ere valgus ehk rikaste valgus. Valgus ütles selle valguse kohta: " Inimesi
ähvardab pimedaks jäämine, kui nad liiga kaua elavad selle kiirter, mis ei jäta ruumi
mmahedaile ja sõbralikele varjudel" Seejärel sattusid nad vaeste valgusesse, seal
tundsid ennast lapsed väga koduselt. Siis jõudsid nad ilusa luuletajate valguse juurde,
mis neile väga meeldis, sest see veikles kõigis vikerkaarevärvides. Siis jõudsid nad
õpetlaste valguse juurde, mis asetseb tuntud ja tundmatute valguse piiril. Lõpuks
jõudsid nad ühtlase, laikudeta musta valguse ruumi, mida meie nimetame pimeduseks,
ning seal ka uinusid.