KUIDAS ASTEROIDID TEKKISID?
Näiteks 1991 CE tähistab selle aasta veebruari esimesel poolel
2
avastatud viiendat väikeplaneeti. Kui asteroidi orbiit on usaldatavalt kindlaks tehtud ja
asteroidi on vaadeldud vähemalt 2 positsioonis, siis omistatakse talle number. Alles pärast
nummberdamist võib asteroidile anda nime. Traditsiooniliselt kuulub nime panemise õigus
avastajale. Tavaliselt kirjutatakse asteroidi nime ette ka tema number. Selline miymeastmeline
tähistuste andmine on vajalik seepärast et paljud esialgse tähistuse saanud asteroididest on
tegelikult juba kunagi varem avastatud, paljusid aga ei nähta enam iial. Algul pandi
asteroididele mütoloogiast pärinevaid nimesid, kusjuures need pidid kindlasi olema naissoost,
siis võeti kasutusele geograafilised nimed. Hiljem hakati asteroididele andma ka tuntud
meessoost isikute nimesid. Soome astreonoom Yrjö Väisälä andis tema pool 1939 avastatud