Haridus on elu kompass
Haridus on elu kompass
Ma olen seitseteist aastat vana ja õpin üheteistkümnendas klassis ning juba
teist aastat gümnaasiumis. Minu klassis käib kolmkümmend neli õpilast ning
terve lennu peale on meid kokku umbes sada. Gümnaasium pole kohustuslik,
kuid ometigi ruttavad katsetele enamus põhikooli lõpetanutest. Ka ülikooli on
meeletu konkurss, kus isegi need kõige targemad kardavad saada
mittevalituteks.
Tihti olen ma mõelnud sellele, et miks on paika pandud reglement, et põhikool
peab olema kohustuslik kõigile. Ka meie põhiseaduses on ju öeldud, et igal
inimesel on õigus omale arvamusele ja õigus niiöelda vabale valikule. Kujutan
juba vaimusilmas ette nii mõndagi pisikest koolijütsi, kes pika nutu peale siiski
tänu sellele seadusele peab kooli minema. Omaette arutledes, aga taipasin, et
kool on tähtis meie kõigi jaoks. Mitte just selle tagamõttega, et õppida