Diiselmootori kütusesüsteemide, kõrgsurvepumpade (KKP) ja kütusepihustite ehituse praktiline tundmaõppimine ja reguleerimine.
erinevus, mis võib esile kutsuda mootori ebastabiilse töö
madalatel pööretel.
Kütuse tsüklilise koguse reguleerimise järgi liigitatakse KKP-d :
Klappreguleerimisega pumpadeks ehk klapp-pumpadeks
Plunžerreguleerimisega pumpadeks ehk plunžerpumpadeks.
Olenemata pumba konstruktsioonist on kõigi KKP-de põhiosaks
plunžerpaar, kus plunžer ehk pumba varbkolb ja hülss moodustavad
omavahel mittevahetatava väga täpselt töödeldud (pretsiisse) paari.
Lõtk plunžeri ja hülssi vahel on 0,00…0,003 mm.
Plunžeri ASS-s ja ÜSS-s asub plunžeri tõukur nukkseibi silindrilisel
profiilil ja plunžeri käigukiirus on null.
Plunžeri tõukuri liikumisega nukkseibi tõusuprofiilile plunžeri kiirus
kasvab. Maksimaalne kiiruse muutuse saavutab plunžeri liikumine
enne plunžeri ÜSS-i ,pärast seda hakkab plunžeri kiirus langema.
Plunžeri käigukiirusest, pihustamise algusmomendist ja pihustamise