Maateadus alused
sügavusel esineb kompensatsioonipiir hakkab lubiorganismide jäänuste intensiivne lahustumine. Kõrgemad piirkonnad(keskahelikud)
kaetud lubisetetega, sügavamad alad ränimudaga.
Punane savi settib väga(väga) aeglaselt, kuid siiski esineb ookeanipõhjas ka punase saviga kaetud alasid. Ookeanide punased savid on
tekkinud ookeani põhjas väga aeglase protsessi tulemusena.
Esineb ka piirkondi, kus on suurenenud raua ja mangaani sisaldus põhjas.
Maateaduste alused I (13.okt)
Järved.
Mittesoolasus pole niivõrd oluline, esineb ariidses kliimas ka soolajärvi (või riimveelisi).
Järved on mageda, riimi või soolaseveelised siseveekogud, milledel puudub väinaline ühendus maailmamerega.
Üldiselt suhteliselt madalad, väikese pindalaga, valdav terrigeenne sedimentatsioon, eutrofeerumine (soostumine), väga erinev teke ja
arengulugu.
Järvenõgude teke.
Tektoonilised nt alangulised struktuurid. Surnumeri ~300m a.m.p
Kontinentaalsed riftid Baikal, Ida-Aafrika järved