min = fotoefekti punapiir Ek= elektroni kineetiline energia J 11. Isel. Soojuslikke valgusallikaid. Miks kiirgavad valgust? Soojuslikes valgusallikates toimub aatomite ergastamine soojusenergiaga. ( Kuumad valgusallikad : hõõglamp, küünal, lõke, tuli, päike jne ) Aatomid kiirgavad valgust, kui nad lähevad suurema energia olekust madalama energiaga olekusse. 12. Isel. Külmhelenduse liike. Mittesoojuslikud valgusallikad on nim. Ka külmhelendus/ luminestsents. Need valgusallikad on külmad. · Elektroluminestsents- gaasides elektronid põrkuvad gaasiaatomitega mitteelastselt ja ergastavad sellega gaasi aatomeid ( gaas hakkab helendama ). Reklaamtorud, virmalised · Katoodluminestsents tahkete ainete helendumine · Kemoluminestsents aatomite ergastamine toimub keemilistel reaktsioonidel vabaneva energia arvelt
hõõglambid valmistas aastal 1879 ameeriklane Thomas Alva Edison. 1854. a leiutas H. Goebel sellise hõõglambi, mille kestas oli vaakum (väga hõre õhk) ning hõõgniidiks söestatud bambusniit. Volframist kütteniidiga hõõglampe hakati valmistama aastal 1905 Saksamaal. Kokkuvõtteks • Valgust kiirgavaid kehi nimetatakse valgusallikateks. Valgusallikaid võib jaotada erinevate tunnuste alusel. SOOJUSLIKUD MITTESOOJUSLIKUD hõõglamp VALGUSALLIKAD päevavalguslamp lõke jaanimardikas Päike teleriekraan Iga valgusallikas muundab mingit liiki energiat valgusenergiaks. Et kuumal, hõõguval kehal on energiat, mida valguseks muundada, pole üllatav. Kuid valgust kiirgavad ka virmalised, teleriekraan, samati mõned elusolendid, näiteks jaaniuss, mis ei ole kuumad
annaabi.ee 
