See pole eesmärk omaette, seda enam, et enamik probleeme laheneb teisiti lihtsamalt. Kuid on n.-ö. rekursiivseid probleeme, mille rekursiivne lahendus on loogilisem, elegantsem ja lihtsam. Kuidas ära tunda, et tasub môelda rekursioonile, s.t. millised on rekursiivse ülesande tunnusjooned? Olgu n! jälle baasnäiteks, kuigi sellegi ülesande mitterekursiivne lahendus on parem. (1) palju ühelaadseid operatsioone, mille "mahukus" on erinev: 0!, 1!, 2!, 3!, . . . (2) saame eristada mitterekursiivset triviaalset erijuhtu: 0! = 1 (3) probleem "keerukamal" juhul on taandatav "lihtsama" juhu lahendamisele: n! = n * (n - 1)! (4) sel viisil järjest lihtsamale taandamine viib lôpuks triviaalse juhuni: 0!-ni Lahenduskäigu vôime sel juhul rajada oletusele, et me oskame "lihtsamat" juhtu lahendada. Viies näide. Hanoi tornide ülesanne a b c ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦
Eristatakse kahte klassi digitaalfiltreid [41]: rekursiivsed ja mitterekursiivsed. Mitterekursiivse filtri iga väljastatav väärtus sõltub jooksvast ja eelnevatest sisendväärtustest. Rekursiivse filtri väljund põhineb eelnevatel väljundväärtustel ja jooksval sisendväärtusel. Tähistades sisendväärtused (mõõtetulemused) xk ja filtri väljastatavad väärtused yk, kus k on iteratsiooni järjekorra number, saab mitterekursiivset filtrit kirjeldada valemiga Mitterekursiivse filtri üheks sageli kasutatavaks variandiks on kaalumata libiseva keskmise filter (ingl unweighted moving average filter), mida sageli nimetatakse ka lihtsalt libiseva keskmise filtriks. Seda võib lugeda keskmist väärtust arvutava filtri edasiarenduseks ning kirjeldada valemiga Mõõtetulemuste arv, mille keskmist väärtust arvutab filter, on n. Filtri töö käigus
annaabi.ee 
