Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Ümera piirkonda, kus muuhulgas riisuti seal preestriks olnud Läti Henriku vara ja
süüdati tema kirik. Läänemaalased ründasid kolme üksteisele järgnenud
sõjaväega Metsepole ja Lēdurga liivlasi. Kättesaadud inimesed tapeti või
vangistati, kariloomad rööviti. Kui varem võis sõjategevusest osa võtta vaid osa
Sakala, Läänemaa ja Ugandi vanematest, siis nüüd astusid sõtta ka riialaste ja
ordu sõjakäikudest otseselt mittepuudutatud piirkondade, Sakala ja Läänemaa
põhjaosa vanemad. Uue ja tugeva osalisena lülitusid sõtta saarlased, kes sõitsid
laevadega Koiva jõele ja rüüstasid täielikult Krimulda piirkonna. Mõned saarlaste
käest pääsenud liivlased jõudsid Riiga abi paluma, kuid seal otsustati linna jääda
ja ristisõdijate abijõude ootama jääda.
Kui piiskop Albert koos uute ristisõdijatega Saksamaalt Riiga jõudis, alustasid
latgalid sellest julgustatuna omapoolset sõjaretke. Kohates teel aga suurt
annaabi.ee 
