Võrreldes 2000. aastaga on kasvanud vabaabielupaariga leibkondade osatähtsus (10,1%-lt 13,6%-le) ja vähenenud abielupaariga leibkondade osatähtsus (36,8%-lt 30,1%-le). Üksikvanemaga leibkondade osatähtsus on ühepereleibkondade hulgas 1,7 protsendipunkti võrra vähenenud. Oluliselt on kasvanud üheliikmeliste leibkondade arv ja osatähtsus. Mitmepereleibkondi, kus näiteks elas koos vanavanemate ja noorema põlvkonna pere, oli Eestis vähe (1,6%), samuti oli vähe (1,8%) mitme liikmega mittepereleibkondi (näiteks leibkondi, kus elas koos kaks õde või venda või ka vanavanem koos lapselastega). Alla 18-aastasi lapsi oli 2000. aastal igas kolmandas leibkonnas (33,6%), 2011. aastal vaid igas neljandas leibkonnas (25,2%). Alla 18-aastaste lastega leibkondade arv vähenes rohkem kui 44 000 võrra, sealhulgas ühe lapsega leibkondade arv kahanes üle 25 000 võrra ja mitme lapsega leibkondade arv üle 19 000 võrra.
Võrreldes 2000. aastaga on kasvanud vabaabielupaariga leibkondade osatähtsus (10,1%-lt 13,6%-le) ja vähenenud abielupaariga leibkondade osatähtsus (36,8%-lt 30,1%-le). Üksikvanemaga leibkondade osatähtsus on ühepereleibkondade hulgas 1,7 protsendipunkti võrra vähenenud. Oluliselt on kasvanud üheliikmeliste leibkondade arv ja osatähtsus. Mitmepereleibkondi, kus näiteks elas koos vanavanemate ja noorema põlvkonna pere, oli Eestis vähe (1,6%), samuti oli vähe (1,8%) mitme liikmega mittepereleibkondi (näiteks leibkondi, kus elas koos kaks õde või venda või ka vanavanem koos lapselastega). Alla 18-aastasi lapsi oli 2000. aastal igas kolmandas leibkonnas (33,6%), 2011. aastal vaid igas neljandas leibkonnas (25,2%). Alla 18-aastaste lastega leibkondade arv vähenes rohkem kui 44 000 võrra, sealhulgas ühe lapsega leibkondade arv kahanes üle 25 000 võrra ja mitme lapsega leibkondade arv üle 19 000 võrra.