Matemaatiline analüüs I
Arv x kuulub arvu a ümbrusesse (a-; a+) siis ja ainult siis, kui selle arvu kaugus arvteljel on arvust a väiksem kui
.
+ Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt, pikkusühik ja positivne suund. Igale arvtelje punktile
vastab üks ja ainult üks reaalarv ja vastupidi: igale reaalarvele vastab üks ja ainult üks arvtelje punkt.
+ Reaalarvu a absoluutväärtuseks nimetatakse järgmist mittenegat. reaalarvu:
|a| =
+
1) + |-a|=|a|
2) |ab|=|a| |b|
3) |a+b||a|+|b|
4) |a-b| ||a|-|b||
+ Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku
(a- ; a], kus >0
+ Reaalaarvu a parempoolseks nimetatakse suvalist poollõiku
(a; a+], kus >0
3. + Jääv suurus suurus, miile arvuline väärtus ei muutu.
+ Muutuv suurus suurus, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi.