METALLID (lk.121-176) 1. Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad, kuigi reaktsioonid võivad siiski vähesel määral toimuda. Keemilistest reaktsioonides käituvad metallid alati redutseerijana. Metalli reaktsioon mittemetalliga kui redoksreaktsioon. - Liidetud elektronide arv on alati võrdne loovutatud elektronide arvuga. Kui metallilisel elemendil esineb ühendites mitu erinevat oksüdatsiooniastet, tekib metalli
· s-metallid (IA ja IIA) keemiliselt aktiivsed, p-metallid (Al) suhteliselt püsivad, siirdemetallid ehk d-metallid (enamik metalle Au, Cu, Fe jne...). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas ülalt alla ja perioodis paremalt vasakule (metallilised om. nõrgenevad seega vastupidi). METALLIDE KEEMILISED OMADUSED. 1. Metallide reageerimine mittemetallidega · Reageerimine mittemetallidega (eriti aktiivsetega Cl2 ja teiste halogeenidega). Reageerimisel moodustuvad halogeniidid (halogeen + metall), sulfiidid (väävel + metall), oksiidid (hapnik + metall). N: 2Na + Cl2 2NaCl, 2Ca + O2 2CaO · Metallide reageerimisel mittemetallidega toimub elektronide üleminek metalli aatomitelt mittemetalli aatomitele (muutub elementide oksüdatsiooniaste).
· s-metallid (IA ja IIA) keemiliselt aktiivsed, p-metallid (Al) suhteliselt püsivad, siirdemetallid ehk d-metallid (enamik metalle Au, Cu, Fe jne...). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas ülalt alla ja perioodis paremalt vasakule (metallilised om. nõrgenevad seega vastupidi). METALLIDE KEEMILISED OMADUSED. 1. Metallide reageerimine mittemetallidega · Reageerimine mittemetallidega (eriti aktiivsetega Cl2 ja teiste halogeenidega). Reageerimisel moodustuvad halogeniidid (halogeen + metall), sulfiidid (väävel + metall), oksiidid (hapnik + metall). N: 2Na + Cl2 2NaCl, 2Ca + O2 2CaO · Metallide reageerimisel mittemetallidega toimub elektronide üleminek metalli aatomitelt mittemetalli aatomitele (muutub elementide oksüdatsiooniaste).
3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa. 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis? Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. 10. Metallide keemilisi omadusi (reageerimine lihtainetega, veega, hapetega (ka konts. H2SO4 ja HNO3-ga), sooladega? Reageerimine lihtainega: Metallid reageerivad enamiku mittemetallidega kuumutamisel, sealjuures moodustuvad nn binaarsed ühendid, mille nime lõpus on alati -iid. Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja väävliga ei reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks. Metallide reageerimisel mittemetallidega metall oksüdeerub ja mittemetall redutseerub. Mg+O2 => 2MgO Reageerimine veega: aktiivsed metallid (Li-Mg) reageerivad (vedela) veega; tekivad hüdroksiid ja H2: 2Na + 2H2O 2NaOH + H2
17. Kas s-metallid on IA ja IIA rühma metallid? 18. Kas perioodilisussüsteemis on metalle rohkem kui mittemetalle? 19. Kas siirdemetallid on d-metallid? 20. Kas meie õpikus on poolpikk perioodilisussüsteemi tabel? 21. Kas naatrium põleb klooris? 22. Kas kuld ei reageeri hapniku ega väävliga? 23. Kas kuld ei reageeri hapniku ja väävliga ka kuumutamisel? 24. Kas hõbeehetele tekib õhu käes seistes õhuke oksiidikiht? 25. Kas metallide reageerimine mittemetallidega on eksotermiline protsess? 26. Kas metallide reageerimisel mittemetallidega käitub metall redutseerijana? 27. Kas metallide reageerimisel mittemetallidega käitub mittemetall oksüdeerijana? 28. Kas leelismetallide võime loovutada elektrone rühmas ülevalt alla kasvab? 29. Kas leelismetallide hüdroksiidide aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla? 30. Kas Liitiumi reageerimine veega on rahulik reaktsioon? 31
Asend perioodilisussüsteemis: Metallid asuvad perioodide alguses ja rühmade lõpus. Elektronide arv väliskihil: 1-3 põhiliselt. Elektronide loovutamine ja liitmine: loovutavad kergesti elektrone: Me - ne => M n+ Võivad loovutada ka eelviimase kihi elektrone rühmanumbri järgi. Praktiliselt elektronide liitmist ei ole, tekivad alati positiivsed ioonid. 2. Keemilised omadused: 1. Metallide reageerimine lihtainetega (mittemetallidega) · Metallid reageerivad enamiku mittemetallidega kuumutamisel, sealjuures moodustuvad nn binaarsed ühendid, mille nime lõpus on alati -iid. O oksiid, N nitriid, Cl kloriid, C carbiid. · Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja väävliga ei reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks. · Aktiivsemad metallid võivad põleda hapnikus ja klooris. · Võrrandid: Mg+O2 => 2MgO; 2Al + 3S = Al2S3 · Need protsessid on redoksreaktsioonid ( ainete o.-a muutub)
Anoodil : lihtanioonid oksüdeeruvad,tekib vastav mittemetall.püsivate hapnikhapete anioonid ei oksüdeeru,oksüdeerub vesi. 8. Millised on elektrolüüsi kasutusalad? Põhiline on metallide tootmine. 9. Milline on keemilise vooluallika tööpõhimõte? Tööpõhimõtteks on keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektri energiaks. 10. Metallide keemilisi omadusi (reageerimine lihtainetega, veega, hapetega, sooladega? Reageerimine lihtainega: Metallid reageerivad enamiku mittemetallidega kuumutamisel, sealjuures moodustuvad nn binaarsed ühendid, mille nime lõpus on alati -iid. Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja väävliga ei reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks. Metallide reageerimisel mittemetallidega metall oksüdeerub ja mittemetall redutseerub. Mg+O2 => 2MgO Reageerimine veega: aktiivsed metallid (Li-Mg) reageerivad (vedela) veega; tekivad hüdroksiid ja H2: 2Na + 2H2O 2NaOH + H2
Anoodil : lihtanioonid oksüdeeruvad,tekib vastav mittemetall.püsivate hapnikhapete anioonid ei oksüdeeru,oksüdeerub vesi. 8. Millised on elektrolüüsi kasutusalad? Põhiline on metallide tootmine. 9. Milline on keemilise vooluallika tööpõhimõte? Tööpõhimõtteks on keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektri energiaks. 10. Metallide keemilisi omadusi (reageerimine lihtainetega, veega, hapetega, sooladega? Reageerimine lihtainega: Metallid reageerivad enamiku mittemetallidega kuumutamisel, sealjuures moodustuvad nn binaarsed ühendid, mille nime lõpus on alati -iid. Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja väävliga ei reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks. Metallide reageerimisel mittemetallidega metall oksüdeerub ja mittemetall redutseerub. Mg+O2 => 2MgO Reageerimine veega: aktiivsed metallid (Li-Mg) reageerivad (vedela) veega; tekivad hüdroksiid ja H2: 2Na + 2H2O 2NaOH + H2
metall, tekivad sool ja metall: Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Cu + FeSO4 = ei reageeri NB! Metallid, mis reageerivad külma veega (IA ja IIA rühma metallid alates kaltsiumist), ei asenda soola koostises vähemaktiivseid metalle, vaid reageerivad veega ja tekkinud leelis võib reageerida soolaga (kui tekib sade): Na + CuCl2 = 1. etapp 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2. etapp 2NaOH + CuCl2 = Cu(OH)2 + 2NaCl Summaarselt: 2Na + CuCl2 + 2H2O = Cu(OH)2 + 2NaCl + H2 4. Reageerimine mittemetallidega Peaaegu kõik metallid reageerivad mittemetallidega (O2, S, halogeenid jt.): 2K + Cl2 = 2KCl 2Ca + O2 = 2CaO
2. Reageerimine veega Aktiivsed metallid (K-Na) reageerivad veega, tekivad hüdroksiid ja vesinik. Keskmise aktiivsusega metallid (Mg-Fe) reageerivad veeauruga, tekivad oksiid ja vesinik. Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. 3. Reageerimine soola lahustega Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. 4. Reageerimine mittemetallidega Peaaegu kõik metallid reageerivad mittemetallidega (hapnikuga, halogeenidega, väävliga jt) Metall Aktiivsus Eraldamine K Na Li reageerib veega NÕRK Sr elektrolüüs Ca Mg reageerib hapetega Al Zn Cr Fe Cd
sulamis- ja keemistemp. Molekulvõrega-gaasid,väävel,fosfor;haprad;vees vähelahustuvad;madal sulamistemp. Paljud esinevad mitme allotroobina. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Kõige levinum element:MAAL-hapnik,räni; KOSMOS-vesinik,heelium;ELUSORGANISMIS- süsinik,vesinik ja hapnik. Keemilised omadused:reaktsioonil metallidega käituvad oksüdeerijana_ O2+Ca=2CaO; S+Ca=2CaS.Reaktsioonil mittemetallidega võivad käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana (oleneb mittemetalli aktiivsusest) H2+S=H2S;S+O2=SO2 Vesinik-sobib kokku IA-rühmaga: üks elektron väliskihil, mille annavad elektroni ära; ei sobi IA-rühma-mittemetall ja teised metallid,vesinik gaas teised tahked. Sobib VIIA-rühma-kahe aatomilised;mittemetallid;gaas. Ei sobi VIIA-rühma-vesinikul viimasel kihil 1 elektron, teistel 7,võtavad ühe elektroni juurde
ainult ühendite koostises. Näiteks NaCl kivisool. · Õhus oksüdeeruvad kiiresti, metalli hõbedane pind tuhmub ja seepärast hoitakse neid õli- või petrooleumikihi all. · Reageerivad veega nt. 2Na + 2H2O =2NaOH +H2 Li reageerib veega rahulikult, Na aktiivsemalt, K nii aktiivselt, et süttib vees põlema, Cs plahvatab vees. · Reageerivad happega nt. 2Na + 2HCl =2NaCl+H2 Reageerivad teiste mittemetallidega 2Na + Cl2 =2NaCl Leelismuldmetallid Leelismuldmetallideks nimetatakse aktiivsemaid IIA rühma metalle (alates Ca-st). Ca, Sr, Ba, Ra: nende metallide hüdroksiidid on leelised (st vees lahustuvad hüdroksiidid). I Leelismuldmetallide omadused Nii füüsikaliste kui ka keemiliste omaduste poolest sarnanevad leelismetallidega. Leelismuldmetallid on väga aktiivsed, reageerivad: · veega · hapetega · mittemetallidega II Tähtsamad ühendid 1
1. Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) oksüdeerija- reageerimisel metalliga ja endast vähemaktiivsemate mittemetallidega. Redutseeija- endast aktiivsemate mittemetallidega H2 + S = H2S 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205-206) Maksimaalne on rühma nr Minimaalne on kui 8 lahutad maksimaalse oa. 4. Mittemetallide füüsikalised omadused. (Õ207) Palju erinevaid värvusi Halb elektrijuhtivus 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne- mida suuremad molekulide mõõtmed, seda tugevamad molekulidevahelised
1. Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) oksüdeerija- reageerimisel metalliga ja endast vähemaktiivsemate mittemetallidega. Redutseeija- endast aktiivsemate mittemetallidega H2 + S = H2S 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205-206) Maksimaalne on rühma nr Minimaalne on kui 8 lahutad maksimaalse oa. 4. Mittemetallide füüsikalised omadused. (Õ207) Palju erinevaid värvusi Halb elektrijuhtivus 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne- mida suuremad molekulide mõõtmed, seda tugevamad molekulidevahelised
- HNO3 lämmastikhape + nitraat Zn on B-rühma element, aga tema o-a on alati 2 HNO2- - lämmastikushape + nitrit ja nimetuses pole vaja o-a'd 1.B rühma elementide o-a on 1 Metallid koosnevad alati 1 aatomist. Mittemetallid võivad olla 1-st (Si, B) või 2-st aatomist (N 2, O2) Metalli reageerimine: 1. Mittemetalliga Aktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega toatemperatuuril või mõõdukal soojendamisel. Väiksema aktiivsusega metallid reageerivad mittemetallidega kuumutamisel ja mitteaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega väga aeglaselt isegi tugeval kuumutamisel. a) Metall + O2 -> oksiid b) Metall + halogeen -> soolad / metall + S -> sulfiid / metall + P -> fosfiid / metall + N -> nitride / metall + H -> hüdriid 2. Happelahusega
1. Mittemetallid Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad need pea-alarühmades ülal paremal, nende hulgas ka vesinik, mis asub tavaliselt esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene kasutama ja tundma on õppinud. 2. Väävel 2.1 Väävli leidumine looduses Looduses esineb väävel nii ehedal kujul kui ka ühendites. Ühendites esineb väävel enamasti sulfiididena (FeS2, püriit) või sulfaatidena (CaSO4ˑ2H2O, kips). Lihtainena esineb väävel peamiselt kaheksa-aatomilise molekulina ehk rombilise väävlina- S8.
Nimeta veekaredusest tingitud kahjulikke tagajärgi. rikuvad kuumutusnõusid, boilereid, torude ummistusi Milliseid metalle nimetatakse leelismetallideks? I A rühma metallid. on kõige metallilisemad elemendid, oksüdats aste on 1 ja väliskihi el valem on ns1 Iseloomusta neid lühidalt(füüsikalised omadused). Füüsikalised omadused - On pehmed, kergesti lõigatavad, madala sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid, keemilised omadused - reageerivad hapniku ja teiste mittemetallidega, veega, hapetega. On hästi aktiivsed, seetõttu esinevad looduses vaid ühenditena. Annavad leegile iseloomuliku värvuse. Milliseid metalle nimetatakse leelismuldmetallideks. IIA rühma metallid. on kõige metallilisemad elemendid. oksüdats aste on 2 ja väliskihi el valem on ns2 Iseloomusta neid lühidalt. Füüsikalised omadused - On pehmed, kergesti lõigatavad, madala sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid,
2. Reageerimine veega Aktiivsed metallid (K-Na) reageerivad veega, tekivad hüdroksiid ja vesinik. Keskmise aktiivsusega metallid (Mg-Fe) reageerivad veeauruga, tekivad oksiid ja vesinik. Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. 3. Reageerimine soola lahustega Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. 4. Reageerimine mittemetallidega Peaaegu kõik metallid reageerivad mittemetallidega (hapnikuga, halogeenidega, väävliga jt) 3) Oska nimetada metallide korrosiooni esilekutsuvaid tingimusi, tea korrosiooni liike,korrosiooni kiirust mõjutavaid tegureid. 4) Tea, kuidas on metalle võimalik kaitsta korrosiooni eest. Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne
Mittemetalliliste elementide aatomiehituse iseärasused Mõõtmed on suhteliselt väiksemad, kui metallilistel elementidel ning neil on väliskihil rohkem elektrone, kui metallilistel elementidel. Elementidemittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. Fluor saab elektrone ainult liita. Metallid käituvad oksüdeerijana reageerimisel metallidega ja endast vähem aktiivsete mittemetallidega. Mittemetallid käituvad redutseerijana reageerimisel endast aktiivsemate mittemetallidega. Max. o.-a on vastavuses rühma numbriga. Min. o.-a. on vastavuses n-8. Vahepealne o.-a. on püsivast o.-a. 2 võrra väiksem. Püsivad o.-a. H(I); B(III); C, Si(IV); N(-III); P,As(V); O, S(-II); Se, Te(VI); F, Cl, Br, I(-I). Poolmetallid on metalliliste ja mittemetalliliste omadustega elemendid. Neil on läige, haprad, raskesti töödeldavad, elektrijuhtivuselt vahepealsed(pooljuhid) Mittemetallide ühised füüsikalised omadused · Kõik on väga erinevate värvustega
- värvuseta, lõhnata, vees lahustumatu O 0 + 2 é = O 2- keemistemperatuur ktº = -253ºC lihtaine ühendid IV Keemilised omadused - tüüpiline redutseerija, nii nagu kõik 1. Hapnikus oksüdeeruvad aktiivsemad (ja metallid. lihtaine ühendid põlevad) peaaegu kõik lihtained + H -1é=H 0 1. Reageerib peaaegu kõikide mittemetallidega - tekivad gaasid. a) mittemetallidega oksiidid (happelised) 0 0 + - 0 0 2- H 2 + Cl 2 = 2HCl S + O 2 = SO 2 +2 é lihtainete o.a. on 0. H 2 on redutseerija ja loovutab 1 é b) metallidega oksiidid (aluseline) 0 0 2+ 2- 2
elementidest Siirdemetallid delemendid , paiknevad Brühmades . Nendel kõigil on enamasti 2 elektroni väliskihil ja nad võtavad elektrone juurde eelviimasele kihile . Keemilistes reaktsioonides loovutavad nad elektrone kõigepealt viimaselt kihilt ja tugevate oksüdeerijate puhul ka eelviimaselt kihilt . 12. Miks on delemendid omadustelt sarnased ? Kõigil on väliskihil ühepalju elektrone, eelviimase kihi elektronid mõjutavad omadusi vähem . 13. Milliste mittemetallidega reageerivad metallid ja mis saadakse ? · hapnik oksiid / peroksiid / hüperoksiid · halogeen halogeenid ( F2 , O2 , Br2 , I2 ) · väävel sulfiidid ( persulfiid ) 14. Mis on nendes reaktsioonides redutseerijaks / oksüdeerijaks ja mis nendega juhtub reaktsiooni käigus ? Redutseerijaks metalliaatomid Oksüdeerijaks mittemetalli aatomid Reaktsiooni käigus loovutavad ja võtavad juurde elektrone . 15. Mis on redoksreaktsioon ja millel põhineb selle tasakaalustamine
Enamik mittemetallilisi elemente saab elektrone mitte ainult liita, vaid ka loovutada. Sellest tulenevalt võivad mittemetallid keemilistes reaktsioonides käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana (olenevalt reaktsiooni partnerist). Vaid kõige elektronegatiivsem fluor saab elektrone ainult liita, sest pole ühtegi teist elementi, mis suudaks fluorilt elektrone ära võtta. Mittemetallid käituvad oksüdeerijana reageerimisel metallidega ja endast vöhem aktiivsete mittemetallidega (või ka teiste redutseerijatega). Redutseerumisel seovad mittemetalliliste elemendi aatoimid elekrtone, tekkinud ühendis on neil negatiivne oksüdatsiooniaste. Mittemetallid käituvad redutseerijana reageerimisel endast aktiivsemate mittemetallidega või teiste tugevamate oksüdeerijatega. Oksüdeerumisel loovuavad mittemetallilise elemendi aatomid elektrone, tekkinud ühendis on neil positiivne oksüdatsiooniaste. Mittemetalliliset elementide oksüdatsiooniastmed ühendites:
2) Viimasel kahel kihil paardumata (valentseid) elektrone vähe. Ei suuda moodustada kov. sidemeid, nende suurte aatomite kohta vähe sidemeid, ainult paar > tekitavad metallilise sideme. 3) Ioonide vahel liiguvad elektronid (elektrongaas). 2. Keemilised omadused (5) Metallideks nim. elemente, mis alati loovutavad elektrone reaktsioonide käigus. 1. reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga juba toatemperatuuril v nõrgal soojendamisel. 6Li+N2>2Li3N Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. 2Al+3Cl2>(t) 2AlCl3 Väärismetallid (kuld, plaatina jne) ei oksüdeeru. 2. reageerimine vee ja veeauruga a) aktiivsed metallid (I ja IIA al Ca) > hüdroksiid (midasuurem aatomiraadius, I, IIA
o Keskmise aktiivsusega metallid (Mg-Fe) reageerivad veeauruga, tekivad oksiid ja vesinik. Zn + H2O ZnO + H2 o Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. Au + H2O Reageerimine soola lahustega o Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu Cu + FeSO4 Reageerimine mittemetallidega o Peaaegu kõik metallid reageerivad mittemetallidega (hapnikuga, halogeenidega, väävliga jt) Fe + Cl2 FeCl3 K + Cl2 KCl 2. Antud metallide iseloomustus Hõbe Hõbe (Ag) on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime
teistele limaskestadele ja nahale) punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. · Ta nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab haisev. Keemilised omadused · Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. · Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. · Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega Broomi avastamine · Broomi avastas 1826 aastal prantsuse keemik A. J. Balard (1802 - 1876) ja uuris selle ühendeid. Levik looduses · Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides (nt. sülviniidis ja haliidis) jm. Kasutamine · Broomi kasutatakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides. · Fotoasjanduses kasutatakse broomiühendeid
Esineb veel poolvääriskividena - rubiini ja safiirina Al füüsikalised omadused Hõbevalge läikiv metall Kuulub kergmetallide hulka - tihedus on 2,7g/cm3 Sulamistemperatuur on 660 °C Keemistemperatuur on 2519 °C Aatommass on 26,98154 Hea elektrijuht Al keemilised omadused Kuulub aktiivsete metallide hulka Õhus olles püsib toatemperatuuril muutumatuna Reageerib hapetega ja leelistega (amfoteersus) Reageerib hapnikuga, halogeenidega, väävliga jt mittemetallidega Veega reageerib, kui oksiidikiht on eemaldatud Al Kasutamine Ehitus- ning konstruktsioonimaterjalidena Duralumiiniumi lennukiehituses Laevadetailide valmistamisel Elektrijuhtmetes Alumiiniumfooliumi toiduainete pakkimisel Alumiiniumnõusid toiduvalmistamisel Materjal http://www.miksike.ee/docs/referaadid200 5/alumiinium_liisaojakoiv.htm http://www.miksike.ee/documents/main/ref eraadid/alumiinium_franc.htm http://www.miksike.ee/documents/main/ref
kuivatatakse teda veidi filterpaberil enne katsete sooritama asumist. Leelismetallide süttimisel ei tohi neid kustutada veega! Kustutamiseks tuleb takistada õhuhapniku juurdepääs süttinud metallile näiteks sinna liiva peale viskamisega. Kui katsete käigus on jäänud osa leelismetalli kasutamata, siis seda ei tohi visata prügikasti, vaid tuleb see asetada tagasi õli- või petrooleumikihi alla. Alljärgnevalt vaadeldakse lähemalt leelismetallide reageerimist hapniku ja teiste mittemetallidega, vee ning hapetega. Reageerimine hapnikuga Õhus ja eriti hapnikus oksüdeeduvad metallid väga kiiresti ja nagu eelpool kirjutatud võivad rubiidium ja tseesium õhus ja hapnikus põlema süttida. Hapnikuga reageerimisel peaks leelismetall moodustama oksiidi üldvalemiga E2O, kuid reaalselt moodustub selline oksiid ainult liitiumi reageerimisel hapnikuga. 4Li + O2 _ 2Li2O Reageerimine teiste mittemetallidega
Saamine: Fosforiit+süsi+liiv elektriahjus: Ca3(PO4)2+3SiO2+5C3CaSiO3+5CO+2P Allotroopia Valge fosfor P4 Punane fosfor Pn · Kergesti süttiv · Süttib 250 ° C · Hoitakse vee all · Ei lahustu vees ega · Ei lahustu vees CS2- s · Lahustub CS2- s · mürgine · Ei ole mürgine Keemil. om. · Valge fosfor on aktiivsem kui punane. · Reag.metallidega 3Zn +2P=Zn3P2 · Erinevate mittemetallidega: 4P+3O2=2P2O3 või 4P+5O2=2P2O5 2P+3S=2P2S3 või 2P+5S=2P2S5 2P+3Cl2=2PCl3 või 2P+5Cl2=2PCl5 vesinikuga otse ei reageeri Fosfaan PH3 Saadakse kaudselt fosfiididest: Mg3P2+6HCl=3MgCl2+2PH3 Fosfaan on värvusetu väga mürgine gaas P4O10 Valge väga hügroskoopne aine. Kasutatakse ainete kuivatamiseks. Happelise oksiidina reag. veega annab happe: P2O5+H2O= 2HPO3 (metafosforhape) P2O5+2H2O= H4P2O7 (pürofosforhape) P2O5+3H2O= 2H3PO4 (ortofosforhape)
KEEMIA KT METALLID Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid reageerivad vähe. Redutseerija (aine, mille osakesed loovutavad elektrone) on metall. Redutseerimine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb Oksüdeerija (aine, mille osakesed liidavad elektrone) on mittemetall. Oksüdeerimine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi oks.aste kasvab. Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt
Molekulaarmass : 65.38 Sulamistempera tuur: 419.58 C Keemistemperatuur: 907 C Puhtal kujul on tsink sinikasvalge metall. Tsink ei ole püsiv hapete ja leeliste toime suhtes ja lahustub viimastes. Tsingi lahustuvad ühendid on mürgised. Omadused Tsink on keskmise reageerimisvõi mega sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakasroheli se leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooni aste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Tsingi ajalugu Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu
– Broomiaurud on oranžpruuni värvusega, terava lõhnaga, ärritavad limaskesta – Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust • Keemistemperatuur: 58°C • Külmumistemperatuur: -7°C • Tihedus 3,1 g/cm3 Keemilised omadused • Halogeen, sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aktiivsuse poolest • Keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega • Ta on nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor Broomi avastamine • 1826. aastal • Prantsuse keemik ja õpetaja Antoine Jérôme Balard Levik looduses • Looduses esineb sooladena – bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees – merevetikates – mineraalides • Enamasti NaBr ja KBr ühenditena • Ei moodusta mitte kunagi suuri soolakihte • Leiukohad: USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan
aste ] Hapnikuga reageerib valdav enamus metalle ( va väärismetallid) 4Al + 3O2 =2Al2O3 alumiiniumoksiid [ Al -3e = Al3+ ja O + 2e = O2-] Väävliga reageerib enamus metalle vaid kuumutamisel. Lihtainetevahelisel reaktsioonil oksüdeerib väävel, kui suhteliselt nõrk oksüdeerija, metalle madalamate oks.astmeteni Fe + S = FeS raud(II)sulfiif [ Fe - 2e = Fe2+ ja S + 2e = S2-] Väärisgaasidega ( 8 VIIIA: He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) metallid ei reageeri Muude mittemetallidega reageerivad kõrgel temperatuuril Al + P = AlP alumiiniumfosfiid [ Al - 3e = Al3+ ja P +3e = P3- ] 6Na + N2 = 2Na3N naatriumnitriid [ Na - 1e = Na+ ja N +3e = N3- ] 4Al + 3C = Al4C3 alumiiniumkarbiid [ Al - 3e = Al3+ ja C +4e = C4- ] ja nii edasi Vesilahustes kulgevate asendusreaktsioonide suuna määramiseks kasutatakse pingerida. Metall + Hape Hapetega reageerimisel tõrjub metall happest vesiniku välja. oksüdeerijaks on tegelikult vesinikioon
Tsink (Zn) Üldiselt Tsingist Järjenumber 30 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 64, 66, 67 ja 68. Normaaltingimustel tihedus 7,14 g/cm³. Sulamistemperatuur on 419°C Keemistemperatuur on 907°C. Tsink on enimkasutavatest metallidest neljandal kohal (edestavad vaid raud, alumiinium ja vask) Keskmise reageerimisvõimega sinakashall metall Reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega Levinuim oksüdatsiooniaste on +2 Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Tsingi ajalugu Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu pole teada Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid Sulatamine teostati esmakordselt umbes aastal 1200 Indias Läänes tunti ebapuhta tsingi jäänuseid põletusahjudes juba antiikajast, kuid siis peeti seda väärtusetuks kraamiks Rakendusalad
sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Omadused: Fluor on helekollane, õhust raskem, terava lõhnaga, mürgine gaas. Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehindamine inimesele surma. Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega ( v.a. lämmastik, heelium ja argoon). Fluoris süttivad peale metallide ja mittemetallide veel põlema puit, paber, grafiit, väävel ning isegi ka sellised tulekindlad matrjalid nagu asbest ja tellis. Fluori hoitakse vasest või niklist anumates, kuna nende pinnale moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni. Isegi vesi süttib fluoris põlema, kusjuures selle käigus eraldub hapnik. See reaktsioon on ebatavaline, sest
Seetottu tuleb koik halogeenidega tehtavad katsed sooritada tootava tombega tombekapis. Fluor Fluori avastamine: Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektroluusil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Paiknemine: Fluor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 2. perioodis, järjenumbriga 9 ja aatommassiga 19 Sümbol: F Omadused Keemilised omadused: Kõige aktiivsem mittemetall Reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega Füüsikalised omadused: Kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Sulamistemperatuur 219,6°C Keemistemperatuur 188,13°C Fluor looduses Looduses leidub fluori ainult ühenditena, teda sisaldavad mitmesugused mineraalid. Fluori saadakse sulatatud kaaliumvesinik- fluoriide elektrolüüsides Fluori ja fluoriühendite tootmiseks kasutatakse üldiselt fluoriiti, kuna krüoliit on haruldane mineraal, mille ainsad
Tsink Tsink on sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda sinakasrohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. Tsingi sulamis-temperatuur on 419°C ja keemistemperatuur 907°C. Tsink reageerib hapete, alkaani ja teiste mittemetallidega. Temperatuuril 100°C kuni 210°C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. (Olles kuumutatud üle 210°C muutub tsink rabedaks ja pulbristub vormimisel kergesti). Tsink on enimkasutatavatest metallidest neljandal kohal (temast ees vaid raud, alumiinium ja vask). Tsingil on palju rakendusalasid näiteks tsinki kasutatakse terase graveerimiseks, et korrosiooni ära hoida, tsingist on vermitud münte (alates 1982
keemiline vooluallikas, amfoteerne ühend, sulam. 2. Metallide üldised keemilised omadused: · metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana; · metall on keemiliselt seda aktiivsem (seda tugevam redutseerija), mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone; · pingerea kasutamine metallide reaktsioonivõime üle otsustamisel. 3. Vastavate reaktsioonivõrrandite koostamine : Metallide reageerimine · mittemetallidega, · lahjendatud hapetega, · soolalahustega, · veega /veeauruga · leelisega 4. Metallide korrosioon: metallide korrodeerumise põhjus, keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni selgitamine ja tingimuste võrdlus; korrosiooni kahjulikkus ja korrosioonikaitse võimalused. Korrodeeruvate metallide paarist oksüdeeruva metalli leidmine, vastavate elektronvõrrandite koostamine 5
Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 3. p-metallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 4. Siirdemetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 5. Mis metallide üldomadused, võrreldes mittemetallidega? 6. Mis on allotroop? 7. Halogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 8. Kalkogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 9. Vesinik. Kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Selle ühendid ja kasutamine igapäevaelus. 10. V A rühma elemendid
Reaktsiooni saadusteks on nitraat (sool) ja vesi. Lämmastikhappe soolad (sisaldavad nitraatiooni) on nitraadid ja neid saadakse enamasti lämmastikhappe reageerimisel metallide või nende oksiididega Lämmastikhape on tugev oksüdeerija, sest tema molekul on ebastabiilne ja lämmastik on lämmastikhappes oma kõrgeimas oksüdatsiooni astmes Lahjendatud lämmastikhappes lahustub enamik metalle, mille tulemuseks on tekivad soolad. Lämmastikhape reageerib ka mittemetallidega ja redutseerub seejuures tavaliselt lämmastikoksiidiks. Vase ja lämmastikhappe reaktsioon Ohutus Lämmastikhape on söövitav Suu kaudne manustamine võib vigastada seedeelundeid Nahkale võib põhjustada tõsiseid põletushaave, arme, plekke Silmasattumisel võib põhjustada nägemise kaotust Töötamisel lämmastikhappega tuleb kanda kaitseriietust. Aure ei tohi sisse hingata! Kui hapet satub silma, tuleb silmi põhjalikult loputada
süsiniksulfiidis(CS2) ja fosfori ühendeid- fütiini, glütseriinfosfaati jt. orgaanilistes lahustites( kasutatakse meditsiinis ravimitena, mis bensiinis, alkoholis) . tugevdavad närvi; lihaste- ja luusüsteemi. 7 Süsinik Süsinik moodustab Süsinik esineb Karbiidid on süsiniku ühendid metallide või teiste elementidega looduses kahe erineva mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on C palju ühendeid ja teda lihtainena, teemandi ja väiksem kui süsinikul (näiteks Si). Süsinik leidub paljudes grafiidina. isotoobi sisaldust kasutatakse bioloogilist mineraalides. päritolu esemete vanuse määramiseks radiosüsiniku meetodi abil.
Inglistika-plii saabina.tina ja plii-passiivsed aga reag hapetega aeglaselt, ei reag vee ega vee auruga. Suhteliselt madala sulamistemp. Ioodis- tina ja plii sulam. SnO2tinavalge. Pb3O4 pliimennik. Kasut. Emailvärvide tegemisel. Tina ja plii ühendid on mürgised. leelismuldmet. IIA rühma aktiivsemad metallid. Leelis ja leelismuld. Omadused. Pehmed, kergest lõigatavad, suhteliselt kerged, madal sulamistemp, hea elekti ja soojusjuhtivusega, reag aktiivselt hapniku ja enamiku teiste mittemetallidega, reag tormiliselt hapetega. Soolad. Kõrge sulamistemp, enamasti valged, tugevad eketrolüüdid. Raud on küllaltki pehme metall. Püsiv õhu ja vee suhtes. Niklit kasutatakse paljude sulamite koostises.kroom on ilus kõva ja küllaltki korrosioonikindel metall. Titaan kerge heade mehaaniliste omadustega metall, peab vastu hästi merevee toimele. Vask on peamine elektrijuhtme materjal. Vasesulamid.
3 -Naatriumkarbonaat H3PO4 Fosforhape fosfaat Ca2+3(PO43-)2 -kaltsiumfosfaat H4SiO ränihape silikaat Mg2+SiO32- 4 -Magneesiumsilikaat Oksiidid-on kahest elemendist koosnevad hapnikuühendid. Valemis on O teisel kohal. di,tri,tetra,penta-5,heksa-6,hepta-7,deka-10 kasutatakse mittemetallidega. Oksiidide saamine: · lihtainete põletamisel õhus või hapnikus. C+O2=CO2 2Mg+O2=2MgO · Liitainete põlemisel: CH4+2O2=CO2+2H2O · Soolade, hapete ja aluste lagunemisel CaCO3=Cao+CO2 Metallidega- metallic nimi (oa)+oksiid (ainult muutuva oa-ga metallidel) Metallioksiidid:Fe 2O3, CaO,Al2O3,Na2O Mittemetallioksiidid: CO2, CO,SO2,NO,NO2 Hüdrooksiidid e
Redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( ise oksüdeerudes) Mittemetalle on tabelis vähem, aga maakoores rohkem.Mittemetalli aatomid väiksemad. Mittemetallil on üldreeglina välimisel elektron kihil 4-7 elektroni. Tabeli paremas osas moodustavad kolmnurga. O.A. on metallidel positiivne, mittemetallidel võib olla positiivne või negatiivne. Metallid on alati redutseerijad. Mittemetall on oksüdeerija reageerides metalli ja endast vähem aktiivsemate mittemetallidega, tekkinud ühendis on neil negatiivne o.a. Mittemetallid on redutseerijad reageerides endast aktiivsemate mitemetallidega või teiste tugevamate oksüdeerijatega, tekib positiivne o.a. Max o.a.= rühma nr. Minimaalne o.a. = rühma nr - 8(erand H). Vesiniku füüsikalised omadused - gaas, värvusetu, esineb molekulina, lõhnatu, maitseta, õhust 14,5 korda kergem, kõige kergem gaas, hea soojusjuht, ei juhi elektrit, vees väga vähe lahustuv, 253 C keemistemperatuur.
Fluor 1. Fluor, elemendi tähisega F, on levinuim halogeen maakoores. See on värvuselt kahvatukollane. Fluor on õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas. Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehindamine inimesele surma. 2. Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega v.a. lämmastik, heelium ja argoon. Fluoris süttivad peale metallide ja mittemetallide veel põlema puit, paber, grafiit, väävel ning isegi ka sellised tulekindlad matrjalid nagu asbest ja tellis. Isegi vesi süttib fluoris põlema, kusjuures selle käigus eraldub hapnik. 3. Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti. 4
Eriti head on Ag, Au, Cu, Pt, Al, Fe. Metallide füüsikalised omadused · Magnetiseeritavus- magnetväljasse suhtuvad metallid erinevalt: ferromagneetilised - magnetiseeruvad nõrgas magnetväljas - Fe, Co, Ni. Nendest metallidest valmistatakse magneteid. paramagneetilised- magnetiseeruvad nõrgalt- A, Cr, Ti. diamagneetilised- Sn, Cu, Bi- tõukuvad magnetväljas. Metallide keemilised omadused · Metallid reageerivad paljude ainetega, sealhulgas peaaegu kõikide mittemetallidega. · Keemilistes reaktsioonides on metallide redutseerijad, mis loovutavad oma viimase kihi elektronid: · Me ne- Me+n Metallide keemilised omadused · Parema ülevaate saamiseks paigutatakse metallid aktiivsuse alusel pingeritta. · Mida vasemal pingereas metall asub, seda aktiivsem ta keemilistes reaktsioonides on. Metallide keemilised omadused · TÄHTSAMATE METALLIDE PINGERIDA · Li K Ba Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallide keemilised omadused
7 Redoksreaktsioonid.................................................................................................................8 Võrrandid (tasakaalustamine)................................................................................................. 9 Loeng 1 Raud (Fe) el. Nr. 26, aatommass 55,847 Tihedus 7,87 g/cm3 Sulamistemp. 1535 kraadi C Hea korrosioonikindlus Hõbevalge Keskmise kõvadusega Plastiline Hea soojus- ja elektrijuht Keskmise aktiivsusega metall Reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke) Leelistega ei reageeri Rauasulamid Teras (kuni 2% C) Malm (2-5% C) Roostevabateras (lisandiks Cr) Vask (Cu) el nr 29 (1;18;8;2) aatommass 63,54 Tihedus 8,9 g/cm3 Sulamistemp. 1083 kraadi C Värvus punasest kuldkollaseni Plastiline Väga hea korrosioonikindlus Sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall Hea soojus- ja elektrijuht Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga Kuivas õhus on vast püsiv Vasesulamid
1.Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) metalli ja endast vähem aktiivsemate mittemetallidega (on oksüdeerijad=oa. Väheneb) endast aktiivsemate metallidega (on redutseerijad=oa. Suureneb) 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205- 206) Maksimaalne on rühma nr Minimaalne on kui 8 lahutad maksimaalse oa. 4. Mittemetallide füüsikalised omadused. (Õ207) ei juhi elektrit, erineva värvusega, aatomite vahel kovalentsed sidemed. 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207)
hingamisteid. Seetõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. 2. Fluor Omadused Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas. Puhas fluor on lihtainena eriti ohtlik, sest ta ärritab nahka, silmade ja nina limaskesti, tekitab nahakahjustusi ja põhjustab põletusi ja kopsuturseid. Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega (v.a. lämmastik, heelium ja argoon). Fluoris süttivad peale metallide ja mittemetallide veel põlema puit, paber, grafiit, väävel ning isegi ka sellised tulekindlad matrjalid nagu asbest ja tellis. Fluori hoitakse vasest või niklist anumates, kuna nende pinnale moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni. Isegi vesi süttib fluoris põlema, kusjuures selle käigus eraldub hapnik. See reaktsioon on
· · Kloori lahustumisel vees reageerib ta veega ja tekkib kloorivesi. Kloorivett kasutatakse joogivee ja basseinivee deinfitseerimisel. Argielus on tuntud joodi lahus etanoolis jooditinktuur mida kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisvahendina. · Halogeenid on tugevad oksüdeerijad. Fluor on kõige aktiivsem mittemetall, ta reageerib peaaegu kõigi liht ja liitainetega. Kloor on ka tugev oksüdeerija ja ta reageerib enamuse orgaaniliste ühendite ja mittemetallidega. · Halogeniidid on halogeenide ühendid o.a-s -I . Vesinikhalogeniidid on terava lõhnaga mürgised gaasid. Vesinikhalogeniid lahustuvad hästi vees andes vesinikhalgeniidhapped. Tuntuim on vesinik kloriid hape ehk soolhape. Vesinikbromiidhape ja vesinikjodiidhape on tugevaad happed kuid vesinikfluoriidhape on nõrk hape. Vesinikhalogeniidhapete sool näiteks natriumkloriid ehk keedusool. · Soolhape vajalik osa seedeprotsessis
Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust. Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust.Tihedus 3,1 g/cm3. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Ta on halogeen. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides (nt. sülviniidis ja haliidis). Broomi avastas 1826 aastal prantsuse keemik ja õpetaja A. J. Balard .See tegi ta nime tuntuks kogu maailmas. Boori kasutatakse mitmesuguste anorgaaniliste ning orgaaniliste broomiühendite saamiseks. Broomi kasutetakse ravimite valmistamiseks ja
annaabi.ee 
