Leedu ajalugu
Sõlmiti vaherahu, millega NSVL tunustas
Leedu valitsust de facto ja kinnitas, et Litbel enam ei eksisteeri (Rahu sõlmiti 12.
juulil 1920 Moskvas) - 3 miljon kuldrubla, Vilniuse linn (Poola käes).
Leedu-Valgevene NSV- Mõiste Leedu oli tol ajal üsna ebamäärane, haarates
ajaloolistel põhjustel enda alla ka Valgevene. Seisukohta pooldasid enamlased, kes
moodustasid Leedu-Valgevene Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ehk Litbel.
Domineerisid Nõukogude võimuorganites mitteleedulased. Leedulased olid selle
vastu, sest nõukogude võim keeldus jagama mõisamaid talupoegadele. Litbeli
valitsuse hukk olid põhjustatud lüüasaamistega Saksa, Leedu ja Poola vägede käest.
Leedu-Vene rahuleping (12.07.1920)- Tartus sõlmiti Leedu ja Nõukogude Liidu
vahel vaherahu, millega NSVL tunnustas Leedu valitsust de facto ja kinnitas, et Litbel
enam ei eksisteeri. Rahu sõlmiti 12. juulil 1920. aastal Moskvas. Leedu sai endale 3