Nimetu
kuid ei suuda varjata tasandist kaugel asuvaid kerasparvi.
Kirjeldatud objektide erinev jaotumine Galaktikas vihjab, et Galaktika ei ole mitte
vormitu tähemass, vaid omab kindlat sisemist struktuuri - kui kerasparved on
koondunud Galaktika tsentrit ümbritsevasse ligikaudu sfäärilisse süsteemi, siis
hajusparved, gaas ja tolm moodustavad kerasparvede sfääri läbiva ketta. Ilmselt
võib oletada kirjeldatutega sarnaste allsüsteemide eksisteerimist ka parvedesse
mittekoondunud tähtede puhul, kuid kuna me ise asume Linnutee vöös keset
valgust neelavaid tolmupilvi, siis osutub meie Galaktika tähtede jaotusest üldpildi
saamine küllaltki raskeks ülesandeks, mistõttu sellesuunalised uuringud
edenesid esmalt jõudsamalt meie lähimate naabergalaktikate, kui meie oma
tähesüsteemi puhul.
Juba 1916. aastal märkas Sears, et paljude korrapärase kujuga taevaste
udulaikude, mis hiljem osutusid Linnuteega sarnasteks tähesüsteemideks,