• Reegel - HL, millel on pea ja keha e. ühest positiivsest ja vähemalt ühest negatiivsest literaalist koosnev disjunktsioon. • Päring – HL, millel on ainult keha e. vähemalt ühest negatiivsest literaalist koosnev disjunktsioon. Øpäring Prologis on otsingut käivitav käsk, näiteks ?- isa(juku,X). Suletud maailma eeldus: tõene on ainult see väide, mille tõesuse saab Prolog programmis tuletada olemasolevatest faktidest. NB! Faktide puudumine tähendab faktide mittekehtimist so faktide puudumine ei tähenda määramatust! 4.2 Resolutsiooni meetod Resolutsioon - Horni lausete kujul oleva deduktiivse süsteemi tuletusreegel. ØValem Δ ⇒ D kehtib parajasti siis, kui tema eitus ¬ (Δ ⇒ D) ≡ Δ ∧¬ D on vasturääkiv. ØHorni lause tõestamiseks tõestatakse, et positiivse literaali eituse konjunktsioonist eeldusdisjunktidega saab tuletada vastuolu. Øst temast saab tuletada tühja disjunkti.
tõeväärtuse, mis kirjeldab lause tegelikkusele vastava määra. Eeldame, et käsitlevad laused rahuldavad järgmisi tingimusi: · Välistatud kolmanda seadus. Iga lause on kas tõene või väär · Mittevasturääkivuse seadus. Ükski lause ei saa olla nii tõene kui ka väär Lausearvutuse tehted Tähtsamad lausearvutuse tehted: · Eitus ¬ Väljendab lause mittekehtimist · Konjuktsioon & tähendab seost ,,ja". · Disjunktsioon väljendab seost ,,või". Kasutatakse mittevälistavas tähenduses: ,,Kas A või B või mõlemad". · Implikatsioon , väljendab ,,kui...,siis..." · Ekvivalents tähendab ,,parajasti siis, kui..." 1) Tehted võib teostada ükskõik milliste lausetega 2) Tehte tulemuseks saadud lause tõeväärtus sõltub ainult komponentlausete
Mitte-vasturääkivuse seadus välistab mitmesugused paradoksid, näiteks „See lause siin on väär“, ja muud taolised väited, mille tõeväärtust pole võimalik üheselt määrata. o Tehte tulemuseks saadud lause tõeväärtus sõltub ainult komponentlausete tõeväärtustest. 2. Lausearvutuse tehted. Tehete järjekord. Lausearvutuse valem. [1] Tehted o Eitus (märk ¬). Igapäevakeeles väljendab eitus lause mittekehtimist, näiteks „Lehis ei ole okaspuu“. Selle lause võib kirja panna valemiga ¬A, kus A = „Lehis on okaspuu“. o Konjunktsioon (märk &) tähendab seost „ja“. Näiteks „Puhub tuul ja sajab vihma“ on valemkujul A & B. o Disjunktsioon (märk ∨) väljendab seost „või“. Näiteks „Helen laulab või Mart laulab“ on valemkujul A ∨ B. Sidesõna „või“ kasutatakse siin mittevälistavas tähenduses: „Kas A või B või mõlemad“
annaabi.ee 
