Eesti kirjanduse ajalugu I
suurema ja kurvema sündmusena. Tartu isiksustamine, lüüriline ohe korduse kaudu hoitakse
ahastavaid emotsioone üleval. Lõppriim. Jutustaja on samal ajal kroonik, moraalilugeja,
pastor.
Sõnum: Hoiatus teistele linnadele. Selline lõpp tabab ka neid, kui neil on liiga palju patte ja
elvad liialt ilmalikku elu.
7. Eestikeelne valgustuskirjandus (Luce, Holtz, Arvelius, Mannteuffel)
Valgustuskirjanduse eesmärk oli laiendada talupoja silmaringi. Kirjavaras rõhutatakse
mittejoomise tähtsust (vastasel korral kängud!). Ära varasta! Keel ja väljendusviis on
vanatestamendilik, sündmused ei ole esitatud tervikuna. Erinevad praktilised juhatused
(seadused, haigused, kodutööd). Selle sees areneb ka traagiliste süzeede arendamine.
Ülekohus tekitab moraalse küsimuse.
Arvelius: esimene eesti keeles kirjutav ilmalik autor. 1782 ,,Üks kaunis jutu- ja õpetuse
raamat". Paljuski kirjutatud maarahva lastele e noortele. Talupojad olid üldiselt vaimu