Meditsiinilise keemia arvestus
lamellaarsed mitsellid, mille hulka kuuluvad ka biomembraanid. Mitselleerumist soodustabki siis
see, et vesiniksidemed jäävad alles ning PAA hüdrofoobsete osade interaktsioon on energeetiliselt
soodne. Uurides elektrijuhtivuse ja pindpinevuse sõltuvust kontsentratsioonist ,saame määrata
MMKK-d. Mida pikem süsivesinikahel, seda madalam MMKK ehk seda kergemini
mitselleerumine. Ühe –CH2 lisamine põhjustab MMKK väärtuse vähenemist poole võrra.
Mitteioonsetel veel rohkem. Temperatuuri tõstmisel hakkab mitselleerumise vastu töötama
soojusliikumine ja MMKK väärtus kasvab. Elektrolüüdi lisamine vähendab MMKK väärtust
ioonsete mitsellide korral, sest ioonid ekraniseerivad PAA polaarse rühma.
Mitselli moodustumise võime oleneb põhiliselt lüofoobse osa ehitusest. Mitselli diameeter oleneb
PAA omadustest. Mida rohkem C-sid süsivesinikahelas, seda rohkem PAA molekule mitsellis.