Aristoteles. Nikomachose eetika I ja V raamatu järgi essee
õiglased. Seadus paneb meid ka tubli ja õiglase inimesena tegema omi toiminguid, käituma
tasakaaluka inimesena. Seadus kehtib meile kõigile ühte moodi, käskides teha ühtesid ja keelates
teisi tegevusi. Õiglus on ainus asi kõigist loomutäiuse liikidest, mis on võõrale kuuluv hüve, ta on
suunatud teisele. Parim inimene ei kasuta loomutäiust mitte enda, vaid teiste suhtes. Aristotelese
arvamus on, et ebaõiglane inimene on seaduserikkuja või ahnitseja ja ka võrdsusest mittehoolija.
Ebaõiglus ei ole pahelisuse osa, vaid on tervenisti pahelisus. See mis on ebaõiglane, ei ole ka
võrdne. Öeldust saame lähtuda, et kui ebaõiglane on ebavõrdne, siis õiglane on võrdne.
Kokkuvõtteks saan öelda selleks, et olla õnnelik, tuleb midagi mõista, millestki aru saada
ja midagi osata. Kogu inimese teadlik elutegevus põhineb soovil olla õnnelik. Kindlasti peab iga
inimene piisavalt õppima, et olla õnnelik
annaabi.ee 
