ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt
Võrreldes jada Qn ning Tn
esimesi väärtusi (kuni n=9), märkame seost Tn = Q2n 2n ehk sisuliselt saame defineerida
jada Tn läbi jada Qn rekurrentsi. Loomulikult on nurksirgete jada jaoks võimalik leida ka
iseseisev rekurretne võrrand: selleks on Tn = Tn-1 + 4n 3.
[14]. Lineaarsed rekurrentsed võrrandid.
Lineaarseid rekurrentseid võrrandeid jaotatakse:
1.Lineaarsed homogeennsed rekurrentsed võrrandid. (Nt. An = An-1 + 5An-2).
2.Lineaarsed mittehomogeennsed rekurrentsed võrrandid.(Nt. An = 3An-1 + 2An-2 -
n).
Reaalsetes rakendustes leidub mõlemat varianti üsna sageli. Teise tüübi puhul tuleb aga
võrrandi lahendamisel arvestada ka tekivate erilahenditega (Mittehomogeennsuse puhul
sõltub arvujada väärtus tavaliselt lisaks jada eelnevatele väärtustele An ka liikme indeksist n
või suvalisest liidetavast x).
Esimest järku rekurrentse on lihtne ning efektiivne lahendada interatsioonimeetodi abil.