Radiobioloogia ja kiirguskaitse
kromosoomiaberratsioonide ja rakkude puuduliku võime vahel moodustada elujõulisi
kolooniaid.
Apoptoos ja mitootiline surm
Apoptoos – programmeritud surm.
Apoptoseeruvad peale kiiritust enamasti hematopoeetilised ja lümfoidrakud, enamuse
kasvajarakkude puhul esineb võrdlselt nii apoptoosi kui mitootilist surma, mõnede
kasvajatüüpide puhul on mitootiline rakusurm ainuke viis. Apoptoos peale kiiritust on
p53-sõltuv protsess, bcl-2 on apoptoosi supressor.
Mitootliline surm – rakud surevad katsel paljuneda, sest kromosoomid on kahjustatud,
aluseks on asümmeetrilised kahjustused.
Lihtsustatud skeem kromosoomikahjustuse ja rakkude surma omavahelisest
sõltuvusest.
Rakud, kus on tekkinud ditsentriline või ringkromosoom, kaotavad
reproduktsioonivõime. Selliste aberratsioonide tekke eeduseks on kahe kromosoomi
katkemine. Väikeste dooside puhul võib kaks katkemist tekitada röntgeni või
gammakiirguse footoni poolt liikuma lükatud üksik elektron