Üldine ja anorgaaniline keemia
Korrosioon mitteelektrolüütides (bensiinis, petrooliumis, õlides).
Biokorrosioon mikroorganismide toimel (bakterid, seened, veetaimed ).
NB! Korrosiooniprotsessi iseloomu järgi jaotatakse protsessid: 1) keemiliseks ja 2)
elektrokeemiliseks korrosiooniks.
3. Keemiline korrosioon
Toimub kuivades gaasides või mitteelektrolüütides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas
õhus (hapnikus). Kõrgemal temperatuuril tekib raua pinnale oksiidikile, mis koosneb
mitmesugstest oksiididest (FeO, Fe2O3, Fe3O4). Oksiidikile on poorne ja habras, sisaldab
lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud, seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni,
kuni kogu metall on hävinud.
Keemiline korrosioon esineb näiteks gaasiturbiini labidates, reaktiivmootori düüsides,
sisepõlemismootori silindrites jm.
4. Elektrokeemiline korrosioon
Võtab osa kaks metalli ja elektrolüüt.