Eeru kõrts
Eeru kõrts:
Eeru kõrts on ainus Eestis säilinud talupoja-kõrts. Hoone vanimaks osaks loetakse
rehetuba ja rehealust, mis pärinevad 1811. aastast, mil elamu Atla mõisa maale rajati.
1841. aastal kohandati see kõrtsiks. Esimene kõrtsmik oli Jüri Rüter. Atla mõis kuulus sel
ajal Barlövenite aadliperekonnale. Eeru kõrts on tüüpiline 19. sajandi rehielamu paekivist
rehealuse ja rõhtpalkidest kambriteosaga. Hoone katus, mis varem oli õlgedest, on
tänapäeval roost. Nagu ehtsal suitsutarel kunagi, puudub ka Eeru kõrtsil korsten. Mahtra
sõja päevil kujunes Eeru kõrts paigaks, kus toimusid mitmed määrava tähtsusega
kogunemised. Siin uurisid Atla ja Mahtra talumehed peerutule valgel vastuhaku ajendiks
saanud uut talurahvaseadust. Kõrtsi kogunesid 1858. aasta 2. juuni varahommikul
arvukad talumeeste salgad, koos suunduti Mahtrasse. Siin anti pärast sõda haavatutele
esimest abi. 1900. aasta paiku suleti maakõrtsid seoses viinamonopoli seadu...