Salumetsad
Toomas Frey
Salu mainimine toob silma ette üksiku metsatuka keset avarat künnimaad, kus puude ja
põõsaste varjus leidub lilli ja marju, linnulaulu ja turvet nii eemalt eksinule kui põllult pagenule.
Ometigi ei ole metsasalu sama, mis on salumets. Metsatukk või -salu märgib eelkõige
puuderühma suurust ja selle maastikulist eraldatust, salumets on aga loodusteaduslik mõiste
tähistamaks taimekoosluse liigilist koosseisu ja mitmerindelist ülesehitust, mis ühtlasi viitab
viljakatele kasvukohatingimustele.
Meie salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised
segametsad, salu-okasmetsad ja salu-lehtmetsad.
Saluilmelised segametsad
Kõige suurema rühma kogupindalaga ligi 10 000 hektarit
moodustavad saluilmelised kaasikud, lepikud ja kuuse lisandiga
haava-kase segametsad, mis paiknevad viljakatel metsamaadel
üle kogu Eesti. Enamasti kasvavad nad looduslikult uuenema