Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid
oli Napoleon III.
Algselt kasutati Louvre’i kunstitööde säilituskohana ning aega mööda kujunes sellest
muuseum, millena see avati uusajal Dominique Vivant-Denoni juhtimisel.
Esimene suurema panuse muuseumile tõi Napoleon Egiptuse sõjaretkel kaasa.
Klaaspüramiid, mis asub hoone siseõuel ning millest sai ka muuseumi peasissekäik, avati
1989.aastal. Püramiidi autoriks on hiina päritolu ameerika arhidekt I. M. Pei, kes sai
ehitamiseks ülesande Prantsusmaa presidendilt Francois Miterrandilt.
Louvre’i eeskujul hakati muuseume asutama ka igal pool mujal maailmas.
Muuseum tänapäeval
Louvre’i peetakse maailma suurimaiks, kuulsaimaks ja rikkaimaks muuseumiks.
Muuseumis on enam kui 300 000 kunstiteost, millest on näitamiseks välja pandud vaid
üks osa. Kõikide saalide ja eksponaatide põgusakski ülevaatamiseks ei piisa nädalastki.
Erinevad teed, liiklusvahendid seovad muuseumi Pariisi passaažide, äride ja
restoranidega