kulutatud (Suudmealasid). Laiad suudmealad-klindi lahed. Kui j6ed voolavad alla panda astangust, siis nad moodustavad jugasid ja koskesid. Lahed ja poolsaared: Pakri ps.(Baldiski), Paljassaare ps., Viimsi ps., Juminda ps., P2rispea ps., Lahepere-, Kopli-, Tallinna-, Kolga-, Hara-, Eru-, K2smu-, Kunda-,Narva laht. J2rved: Enamasti on nad tekkinud merelahtmetest maat6usu tagaj2rjel. Harku-, Kasmu-, Kahala j2rv. *Muld ja taimkate Valdavalt on mullad tekkinud mereliivadel mist6ttu on toitainete vaesed leede mullad. Rusu kaldel panga all on paekivi murendid toitaineterikkamad mullad. V2hesel m22ral esineb soomuldi. Rannikul on taimestik mosaiikne: randastel, merikapsas. Taimed on soolalembesed. Merihumul, pilliroog, vareskaerad, luikheinad, kurglehine roos. Rusukaldel kasvab pangamets, mis on salumetsa alltyyp. Seal on laialehelised puuliigid(vaher, saar, kuusk, m2nd, jalakas, lepp, sanglepp). Alustaimestiku tunnused: s6najalad, n6gesed, sinilill, metspipar, metskuukress
Sademed, pflikesekiirggs, auramine, soolsug ekvaatorivOOnd, troopilised laiused, geograafiline tsonaalsus, j 6 gede sissevool Temperatuur sOItub peamiselt päikesekiirguse . neeldumisest vees ia see ie[ b iildist geograafilist tsonaalsust . Soolsuse erinevused s6ltuvad auramise .... ja sademete vahekorrast ningjõgede sissevoolust merre. Tihedus sOltub k$ige rohkem soolsuse muutustest Ekvaatorivööndil ....on sademete hulk suur ja auramine suhteliselt viiksem, mist6ttu on vesi seal keskmiselt magedam ja ( suurema / vEiksema ) tihedusqa Troopilistel laiustel on auramine suurim ja vesi suureme soolade sisalduse t6ttu ( suurema / viiksema ) tihedusega. Suurematel laiustel tihedus ( suureneb / vlheneb ) veetemperatuuri alanemisc t6thr, soolsus ( suu- reneb / vfiheneb) aga jOgede sissevoolu ja liustikujlf, sulamise tdttu. tulv on lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus.
annaabi.ee 
