Spinnkvantarvu muutumine väärtuselt +½ kuni väärtuseni -½ tähendab pöörlemise suuna (impulsimomendi vektori suuna) muutumist vastupidiseks. Samas tähen- dab see ka fermioni poolt tekitatava omamagnetvälja (spinn-magnetvälja) suuna muutumist fermio- nile väljastpoolt mõjuva magnetvälja suuna suhtes vastupidiseks. Algfermionid jagunevad kvarkideks ja leptoniteks. Fermionid alluvad tõrjutusprintsiibile ja seega ka ajalis-ruumilistele piirangutele. Fer- mionide statistilist jaotumist nende energia E väärtuste järgi kirjeldab Fermi-Diraci jaotusfunktsioon: fF-D = 1 / {exp [(E EF)/kT] + 1}, fF-D energiataseme hõivatuse tõenäosus, EF - Fermi energia. Bosonid on täisarvulise spinniga osakesed. Enamasti on nad välja algosakesed. Bosonina võivad aga käituda ka kahest vastandlike spinnidega fermionist koosnevad terviklikud süsteemid. Vastastikmõjusid vahen-
Spinnkvantarvu muutumine väärtuselt +½ kuni väärtuseni -½ tähendab pöörlemise suuna (impulsimomendi vektori suuna) muutumist vastupidiseks. Samas tähen- dab see ka fermioni poolt tekitatava omamagnetvälja (spinn-magnetvälja) suuna muutumist fermio- nile väljastpoolt mõjuva magnetvälja suuna suhtes vastupidiseks. Algfermionid jagunevad kvarkideks ja leptoniteks. Fermionid alluvad tõrjutusprintsiibile ja seega ka ajalis-ruumilistele piirangutele. Fer- mionide statistilist jaotumist nende energia E väärtuste järgi kirjeldab Fermi-Diraci jaotusfunktsioon: fF-D = 1 / {exp [(E EF)/kT] + 1}, fF-D energiataseme hõivatuse tõenäosus, EF - Fermi energia. Bosonid on täisarvulise spinniga osakesed. Enamasti on nad välja algosakesed. Bosonina võivad aga käituda ka kahest vastandlike spinnidega fermionist koosnevad terviklikud süsteemid. Vastastikmõjusid vahen-