äravool) veekogudesse voolab. Äravoolu saab jms) on vaja osata arvutada äravoolu Kui teoreetiline kõver läbib empiirilisi punkte väljendada vooluhulgana Q, äravoolumahuna W, iseloomulikke suurusi: äravoolunormi, max- ja hästi, võib sellega rahule jääda. Kui aga äravoolu-kihina h või äravoolumoodulina q. minvooluhulki või vooluhulka ühel või teisel kuul teoreetiline kõver (eriti selle otsad) jääb Äravoolu saab prognooside sademete hulga ning või aastaajal. Suuri vooluhulki on vaja määrata empiirilistest punktidest eemale, on vaja muuta nende langemise intensiivsuse ja kestuse alusel peamiselt vesiehitiste projekteerimiseks, väikesi asümmeetriategurit. Kui kõvera otsad on ning kevadsuurvett ennustada lumeveevaru ja veevõtu kavandamisel vooluveekogudest
Äravoolukiht h on mingi ajavahemiku jooksul valglast jõkke, järve, merre vm voolanud vee hulk pindalaühiku kohta (nt mm/a) h=W/A*10³ Äravoolumoodul q on ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk q=Q/A l/(skm2) ARVUTAMINE Hüdrol arvutuste vajadus ja eesmärk: Mitmesug üles lahendamiseks (vesieh, kuivendus- ja niisutussüsteemid, vee saamine kalakasvatuseks jms) on vaja osata arvutada äravoolu iseloomulikke suurusi: äravoolunormi, max- ja minvooluhulki või vooluhulka ühel või teisel kuul või aastaajal. Suuri vooluhulki on vaja määrata peamiselt vesiehitiste projekteerimiseks, väikesi veevõtu kavandamisel vooluveekogudest. Kui sageli võiks ühe või teise tõenäosusega vooluhulk esineda, määratakse vaatlusandmete statistilise töötlusega või, kui mõõtmisandmeid on vähe, korrelatsiooniarvutusega (vooluhulk arvutatakse äravoolutingimuste poolest sarnase jõe andmete põhjal) või empiiriliste valemite abil