Sügissuurvee vooluhulgad on pinnaveekogum, (järv, veehoidla, oja, jõgi või kus põhjaveekiht lõikub maapinnaga. Maapinnale kevadistest tavaliselt väiksemad, mõnel aastal kanal, oja-, jõe- või kanaliosa, siirdev või väljumise iseloomu järgi jagunevad allikad vastupidi. Ka suvel võivad valingvihmad põhj rannikuveeosa) põhjav kogu allpool maapinda tõusuallikaiks (neist pääseb survepõhjavesi lühiaegseid tippvooluhulki. Minvooluhulgad esin küllastumusvööndis olev v, mis on otseses vettpidava pinnasekihi alt välja), langeallikaiks jõgedes siis, kui jõed toituvad ainult põhjaveest. kokkupuutes mulla või mulla aluskihiga (surveta põhjavee väljavoolukohad) Hüdrograaf Eesti jõgedes on kaks veevaest perioodi suvine põhjaveekiht üks või mitu maa-alust võrk, jõe valgla: Mingil maa-alal paikn jõed, ja talvine. Enamasti on vett kõige vähem suvel,
ohtralt sajab. Kevadised on kõige suuremad, nende suurus oleneb peamiselt lumeveevarust. Mõju avaldavad ka teised tegurid: lume sulamiskiirus, pinnase külmumise ulatus ning valgla iseloom (pinnamood, metsasus, järvisus jm). Kevadsuurvee ajal voolab ära 3040% aastaära-voolust. Mida suurem valgla, seda kestvam suurv. Sügissuurvee vooluhulgad on kevadistest tavaliselt väiksemad, mõnel aastal vastupidi. Ka suvel võivad valingvihmad põhj lühiaegseid tippvooluhulki. Minvooluhulgad esin jõgedes siis, kui jõed toituvad ainult põhjaveest. Eesti jõgedes on kaks veevaest perioodi suvine ja talvine. Enamasti on vett kõige vähem suvel, kuigi on ka erandeid: Narva ja Ahja jõgi, mõned karstijõed ning Endla soostiku jõed, kus talvine miinimum on väiksem. Suvine madalvesi algab tavaliselt juunis, läänerannikul ja saartel juba mais, Emajõel aga Võrtsjärve tasandava toime tõttu alles juulis-augustis, ning kestab sept-oktoobrikuuni
annaabi.ee 
