VÕRKPALL 1895 leiutas ameeriklasest võimlemisõpetaja William Morgan mängu, mille ristis mintonette´iks. Inglased tõid selle mängu 1914 Euroopasse võrkpalli nime all. 1964 Tokyos (nii meestel kui ka naistel) oli võrkpall esimest korda olümpial. Võrkpalli mängivad 2 võistkonda võrguga kahte ossa jaotatud platsil, mille mõõtmed on 18 x 9m. Mänguala kohal peab Rahvusvahelise Võrkpalliliidu ülemaailmsetel võistlustel olema vähemalt 12,5 m kõrgune ruum, väljaku kõrvale peab (külgjoontest) jääma vähemalt 6m ala (see nõue kehtib maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude
Volleyball Main Volleyball is a team sport in which two teams of six players are separated by a net. Each team tries to score points by grounding a ball on the other team's court under organized rules. Volleyball was found in USA 1895. Creator of this game is William G. Morganit. Morganit firstly called this game a Mintonette. It has been a part of the official program of the Summer Olympic Games since 1964. It is also the national Sport of Sri Lanka. The court The game is played on a volleyball court 18 meters long and 9 meters wide, divided into two 9 m × 9 m halves by a one-meter wide net placed so that the top of the net is 2.43 meters above the center of the court for men's competition, and 2.24 meters for women's competition. The ball
vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja trnnisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. 1895 leiutas ameeriklasest võimlemisõpetaja William Morgan mängu, mille ristis mintonette´iks. Inglased tõid selle mängu 1914 Euroopasse võrkpalli nime all. 1964 Tokyos (nii meestel kui ka naistel) oli võrkpall esimest korda olümpial. Võrkpalli mängivad 2 võistkonda võrguga kahte ossa jaotatud platsil, mille mõõtmed on 18 x 9m. Mänguala kohal peab Rahvusvahelise Võrkpalliliidu ülemaailmsetel võistlustel olema vähemalt 12,5 m kõrgune ruum, väljaku kõrvale peab (külgjoontest) jääma vähemalt 6m ala (see nõue kehtib maailmameistrivõistluste ja
inimesi, seda mängu võib mängida sünnipäevadel, pidudel või lihtsalt rannas olles. Siiski on harrastajate jaoks võrkpall rohkem meelelahutusmänguks ning üheks aktiivseks puhkuse veetmise viisiks. Morgan tõstis tennisevõrgu kõrgemale ja jagas õpilased kahte gruppi ning paigutas nad kahele poole võrku. Mäng hakkas paljudele meeldima ja 2 algselt nimetati seda pallimängu mintonette`ks. Mäng seisnes korvpalli löömises üle võrgu. Tegelikult on korvpall võrkpalli mängimiseks liiga raske ja see asendati spetsiaalse võrkpalliga. Kusjuures kui see spordiala muutus populaarsemaks tuli kehtestada ka reeglid. Esimesed mängureeglid kehtestati 1897. aastal, kaks aastat hiljem kui see mäng välja mõeldi. Ühendriikidest levis mäng edasi Kanadasse (1900), Kuubasse (1906), Puertoriikosse (1909), Peruusse (1910), Urugaisse (1912), Brasiiliasse ja Mehhikosse (1917)
blokeerimisele; tutvustada sulustamise taktikat, ning julgestamist ja kaitsemängu erinevaid süsteeme; anda teadmisi blokeerimise treenimiseks. 3 1.VÕRKPALLIMÄNGU TEKKIMINE JA ARENG Mängu mõtles välja William G. Morgan (1870-1942), USA Massaschusettsi osariigi Holyoke kolledzi võimlemise õpetaja, lõi uue spordiala, mille eesmärgiks oli palli löömine kätega üle võrgu (FIVB, 2013). Mängu esialgne nimi oli ,,mintonette" (IOC, 2013). Esmakordselt näidati võrkpalli ründemängu (ründesöödu ja rünnaku) taktikat Filipiinidel 1916. aastal ning järgnevatel aastatel hakati välja töötama standardreegleid turniiride pidamiseks. Tsehhid tutvustasid esimestena 1938. aastal terviklikku blokeeringut hõlbustamaks kaitsemängu. Alates 1947. aastast lubati eesliini mängijatel vahetada kohti kaheblokiks ja rünnakuks. 1947. aastal asutati ka Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon
Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja,
annaabi.ee 
