Distributiivne õiglus
üldse jaotati.
Samuti eristas Nozick ka kahte ajaloolise õigluse skeemi teooriat:
Skeemiga teooria baseerub teatud juhtumi käsitlemisel mingile kindale skeemile. Näiteks
igaühele vastavalt tema vajadustele, võimetele, staatusele või võimalustele.
Skeemita teooria ei lähtu kindlast käsitlemisviisist, nad on olemuselt protseduurilised
ning indiviid saab hüved seadusliku protseduuriga.
Nozick pidas õigeks riigi vormiks minimaalriiki, mis tunnistab indiviidi vabaduse ja
eraomandi õigusi. Igaühel on õigus oma teenitud rahaga ümber käia nii nagu meeldib,
riigi poolt kehtestatud maksud on tema meelest kodanikelt röövimine. Tema arvates
peaks jaotamisega tegelema vabaturg, kingituste tegijad või heategevuslikud annetused.
Samuti peab ta ebaõiglaseks omandi ümberjaotamist ja mõnele teisele üle kanda.
Eriti pealetükkivaks ja vääraks peab ta ümberjaotamist maksu- ja sotsiaalsüsteemi kaudu.