Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika
rohkem hulki sisaldab ka vastav sigma-algebra.
Klassi F0 nimetatakse sündmuste algebraks, kui:
1) ∅,Ω ∈ F0 (Ω < ∞; Ω – elementaarsündmuste ruum ehk hulk, mille elementideks on juhusliku katse kõikvõimalikud
tulemused)
2) A ∈ F0 => Ā ∈ F0
3) A,B ∈ F0 => A + B ∈ F0
Nt: Ω = {1,2,3,4,5,6}
a. F = {∅,Ω}
b. A = {2,3,5}; F = {∅,Ω,A,Ā}
c. F = {∅,Ω,{2,4,5},{5},{1,3,6},{1,2,3,4,6},{1,3,5,6},{2,4}}
Nt2 Tihti pakub huvi väikseim sigma-algebra, mis sisaldab mingitfikseeritud sündmuste komplekti. Sel juhul öeldakse, et sigma-
algebra on industreeritud vaadeldava sündmuste komplekti poolt. Olgu Ω=[0, 1] ning A = [0, ¾), B = [1/2,1]. Siis sündmuste A ja
B poolt indutseeritud sigma-algebraks on
F = {∅,[0,1/2),[1/2,3/4),[3/4,1],A,B,[0,1/2)U[3/4,1],Ω}
Punkti juhuslikul valimisel lõigust [0,1] on loomulik lugeda sündmusteks valitud punkti sattumist osalõikudesse [a,b], kus(a
väiksemvõrdne b)
annaabi.ee 
