Ateismist Eestis
Eestis oli aktiivselt oli esindatud religioonisotsioloogia, mis oli peamiselt
esindatud TPI filosoofiakateedri ateismialaste töödes.
Üks enimlevinud käsitlustest oli ka religioonilugu, nähtavasti johtus see poliitilise
korra muutusest põhjustatud vajadusest uue ajalookirjutuse järele - paralleelselt
muu ajalooga tuli ümber kirjutada ka kiriku, religiooni ja ateismi osa Eesti
kultuuriloos. Et kirikuajaloolise käsitluse üks peamisi funktsioone oli kiriku
halvustamine minevikufaktide interpreteerimise läbi ja saadud andmete
edastamine vulgaarateismi tarvis, on mõistetav, miks selles valdkonnas leidis
aset tõeline buum.
Religioonikriitika oli arusaadavatel põhjustel esindatud rohkemal või vähemal
moel kõigis tekstides. Teaduslikus plaanis tegeldi siiski kaasaegsete usuühingute
(luterluse, sektantide jne) õpetuse “kriitilise uurimisega”.
Ateistliku haridusega hakati nii Eestis kui ka NLs tegelema 50ndate aastate lõpus,
annaabi.ee 
