vulkaaniliselt temperatuur). nt. Eesti). aktiivsed). 4. Miks nimetatakse tardkivimeid ka kristalseteks kivimiteks? Iseloomusta. Tardkivimite puhul on mineraalid kogunenud kristallideks neid on kivimit vaadates isegi näha (nt. graniit). Roosaks graniidiks nimetatakse graniiti, milles on roosakad kristallid, roheliseks graniidiks, millel on rohekad kristallid. Kristallideks on kogunuenud graniidis minerallid, kuna magma jahtumine sügaval maakoores on toimunud väga aeglaselt. 5. Mis on kivistised? Kivistised ehk fossiilid on veekogu põhjas setetesse vajunud organismide jäänused, millest on tekkinud kivimid. Kunagi ookeanis elanud loomade lubikojad. Taimede jäänused. 6. Nimeta 4-5 võimalust, milleks kasutatakse kivimeid? Ehitusel, kütusena, keemiatööstuses, kunstis ja kultuuris, gaasi ja õli tootmisel, viimistluskivina, 7. Kuidas määrata kivimite vanust?
värvusega mineraal. Altaiit avastati 1984 aastal Altai mägedest. (Wikipedia 2009) Altaiit (Wikipedia 2009) 3.3. Seleniidid 3.3.1. Neumanuiit Hõbeda ja seleeni ühend, mille keemiline valem on Ag2Se. Värvuselt on helehallist kuni tume hallini, metallilise läikega. Nime on see mineraal saanud saksa mineraloogi ja kristallograaf Carl Friedrich Neumanni järgi. (Stutzite 1996) Neumaniit (Stutzite 1996) KOKKUVÕTE Sulfiidid on väävli ja enamasti metalli vahelised ühendid. Minerallid, mis koosnevad väävlist ja metallist on sulfiidsed. Need on küllaltki levinud mineraalid, millest mõnesid leidub ka Eestis. Eriti levinud on püriit, mis on raua ja väävli ühend. Õlgkollase värvusega ja esineb sageli väljakujunenud kuubilise kujuga kristallidena, mille tahkusel esineb viirutus. Kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Rohkelt leidub püriiti Alam-Ordoviitsiumis, kus selle kihi paksus ulatub kuni 30 cm-ni