kindlustab hingamise. Suhtelt hapnikusse jaguneb elu. Anaeroobid ei kasuta O2. Aeroobib kasutavad O2. Lämmastik. Esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Esineb osades vitamiinides ning alkaloidides. Fosfor. Leidub nukleiinhappes. P tõstab ühendi reaktsioonivõimet. ATP salvestab energiat makroergiline ühend. Väävel. Leidub kahes aminohappes, ka osades vitamiinides. Väävel moodustub valkudes sisaldavad sidemeid -S-S-. Mineraalsoolad. Ca2+ esineb kõikides kudedes. Reguleerib paljude reaktsioonide kiirust. On luudes struktuuri loovaks aineks. Osaleb vere hüübimisel. Tagab lihaste normaalse erutatavuse. Mg2+ esineb samuti kõikides kudedes. On skeleti ehk luude koostiselement. On ensüümide aktivaator. On klorofülli komponent. Tagab erutuse ülekandmise närvidelt lihastele. Na2+ rõhu reguleerija- säilitab kudede pinget. Hoiab vett kudedes. Imetajatel säilitab lihaste ja (kudede) närvide erutuvust.
Muld-maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid. Tähtsaim omadus põllumajanduse seisukohalt on viljakus. Koostis:orgaaniline aine(huumus, kõige viljakam osa annab mullale viljakuse), mineraalained(tekkinud kivimite murenemisel määrab ära lõimise e mulla mehaanilise koostise), mullaõhk(mullaosakeste vahel, allpool on vähem), mullavesi(sademete vesi), mullaorganismid(vihmaussid, mutt, bakterid). Tekkimine-lähtekivimite murenemisel tekkinud mineraalainest, kui sellele asuvad kasvama taimed.Eestis on kõige viljakamad mullad L-E. Kamardumine-kõige intensiivsem rohtlates.Leetumine-okasmetsa aladel ja mitte karbonaatse lähtekivimiga aladel Eestis. Tekib aladel, kus sademete hulk ületab aurumise ja mullaprofiilis uhutakse sademete veega toitained mullas sügavamale, tekib huumushorisondi alla hele, valkjas väljauhtehorisant ja selle alla tumedam sisseuhtehorisant,toitained on saviosakestes. Leostumine- P ja K-E. Mulla pr...
Kohila Gümnaasium Alari Soikmets HAMBAD Referaat Kohila 2009 1 HAMBA EHITUS Hammas koosneb erinevatest osadest. Kroon on hamba välimine osa ja juur hamba sisemine osa. Hamba ülemist osa katab email. Email on ka tugevaim kude organismis. Hambaluu ehk dentiini sees on hambaõõs koos närvide ja veresoontega. Hambaõõs ehk pulp hoiab hammast elus. Hambajuurt ümbritseb luukude ehk tsement. Luukude kaitseb hambajuurt. Hamba pind katab alati õhuke orgaaniline kile emaili pelliikula,mis täidab ebatasasused ja on ioonvahetuse keskkonnaks hamabakudede ja sülje vahel. Hambapinna poleerimisel kiht eemaldub aga see kasvab tagasi. 2 HAMBA HAIGUSED Pelliikula külge kinnituvad hästi mikroobid. Paar tundi peale hammaste pesemist hakkab mikroobe sinna juba kogunema ja ku...
Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Õlitööstuses saadakse põlevkivist 20-22% toorõli. Nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Nafta töötlemine: Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest
järv-kuremaa jv. 8) sood tekivad, kui mingil alal on ve e bilanss pos. Ehk vett tuleb alale rohkem kui ära aurab või voolab vesi ning tekivad märgalad. 9) 1.sood on väga suure magevee sisaldusega e. suur osa puhtast veest asub soodes 2.soodes elavad erinevad looma ja taime liigid, mida mujal ei leidu 3. ainukesed turbakasvu kohad 4. vaba aeg (matkad etc) 10)põhjavesi-vesi mis asub kivimikihtide vahel. Mineraalvesi-sügaval asuv põhjavesi, milles on mineraalsoolad ning ravitoimega ained. Termaalvesi- maapões asuvate kuumade kivimitega kokku puutuv vesi. 11) põhjavesi tuleb sademetest maasisse imbudes ja sealt läbi vett mitte pidavate kivimikihtide liikudes. Kui jääb ette vettpidav kivimikiht, siis sinna koguneb põhjavesi. Täiendus tuleb uutest sademetest ja maapinnale sattunud vetest. 12 )fosforiidisõda, et kaitsata järvamaa põhjavett reostumast
VERI JA IMMUUNSUS Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Vedel sidekude koosneb: - vereplasma: (vesi, mineraalsoolad, hormoonid, vitamiinid jne.) Ülesanne: transpordib toitaineid kudedesse ja kudedest CO2- te kopsudesse. - vererakud: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid Punalibled: - transpordivad O2- te - tekivad punases luuüdis - eluiga 4 kuud (vanad lagundatakse maksas) - ainsad tuumata rakud - kaksiknõgusad - sisaldavad hemoglobiini (Hgb) => Fe <= annab vere punase värvuse Vere Hgb näitab mitu g
1. ENERGIAVARADE JAGUNEMINE – TRADITSIOONILISED JA ALTERNATIIVSED + NÄITED Traditsioonilised: nafta, gaas, tahked kütused ; taastumatu ; tuumaenergia ; nad ei teki juurde ; kasutamine saastab keskkonda. Alternatiivsed ehk rohelised energiavarad: päikeseenergia e. helioenergia (Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Sri Lanka, Lõuna-Aafrika Vabariik), 20% ; tuuleenergia, geotermaalenergia (Island, USA, Jaapan, Itaalia, Uus-Meremaa), bioenergia (energiavõsa kasvatus on levinud arengumaades) 2. MAJANDUSTEGEVUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiamajandus tegeleb energiavarude uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimase kätte toimetamisega tarbijale. 3. NAFTA, GAASI JA KIVISÖE TOOTMISPIIRKONNAD Nafta – Põhja-Ameerika, Pärsia laht, Mehhiko laht Maagaas – Mehhiko laht, Venemaa, Austraalia Kivisüsi – ei leidu vees, Euroopa, Hiina Venemaa piir, Põhja-Ameerika 4. NAFTA TÖÖSTUS: AMMUTAMINE, TÖÖTL...
esmalt kasutati raskestipaljundatavate taimede istutusmaterjali saamiseks võimaldab saada viirusvabasid taimi tänapäeval paljundatakse: kartuleid, maasikaid, viljapuid, pohli, nelke, krüsanteeme, kaseliike,ohustatud taimeliike 22.12.12 Meristeempaljunduse labori etapid I. Meristeemi sisaldavast taimeorganist võetakse väike koelõik II. Koelõik kantakse söötmele (toitesegu mineraalsoolad, suhkrud, vitamiinid, kasvufaktorid) III. Meristeemi e. algkoe rakkudest hakkab kasvama uus võrse tekib mikrovõrse IV. Mikrovõrse pannakse nüüd uuele kasvusöötmele, kuhu on lisatud juurte kasvamist soodustavaid kasvufaktoreid. V. Juurdunud võrsed istutatakse vastavasse mulda kasvuhoones 22.12.12 taime regenereerumine · mikropistikust ·ühe meristeemi järglaskond ehk meristeemkloon
K+N+ · Na-K pump. raku ainevahetus · närviimpulsside liikumine · stabiilne keskkond häired: jämesoole vähk, infarkt Ca2+ - kaltsium · luudes · vere hüübimine · lihaste kokkutõmbed · ensüümides Mg2+ - magneesium · luudes · klorofüllis · ensüümides Cl- - kloriid · maohape HCl Fe2+ - raud · hemoglobiinis I - - jood · kilpnäärmes · hormoonides Co koobalt · B12 vitamiin vereloome 3. Mineraalsoolad ioonidena: · katioonid · anioonid 4. Vee tähtsus igal organiseerituse rasemel MOLEKULI TASAND · osalev reaktsioonides · fotosünteesi lähteaine · universaalne lahusti · pH avaldub veekeskkonnas RAKK · [suur soojusmahtuvus] takistab rakkude ülekuumenemist ja kiiret jahtumist rakkude
SOOLAD Veebruar 2011 Keedusoola põhiline koostisosa on naatriumkloriid. NaCl sisaldus ei tohi olla väiksem kui 97% kuivainest. Siis tohib nimetada teda keedusoolaks. Keedusoola liigitatakse mitmesuguste erinevate näitajate järgi näiteks: peensuse (jäme, peenike), puhtuse (rafineeritud - lisaained on ära võetud, rafineerimata), saamise ja töötlemise ning keedusoola sisalduse järgi. Päritolu järgi liigitub sool: 1.Järvesool - seda saadakse järvevee settimisel. 2.Meresool - merevee settimisel, meresool on kõige mineraalainete rikkam ning kõige tervislikum. 3.Kivisool ehk jämesool saadakse soolakaevandustest. Kivisool on hallika värvusega. Keedusoola sisalduse järgi: 1.Keedusoolad - NaCl sisaldus 97% 2.Mineraalsoolad - NaCl 50-60% 3.Flabanoidid - maitsepulbrid, saadakse rohelisest teest, õunakoortest, toime sarnane mineraalsooladega. Tuntumad kasutusel olevad soolad: Lauasool - ekstra peen sool, rafineeritud Jämesool ehk ...
) vesinik H 3.) hapnik O 4.) lämmastik N 5.) fosfor P eespool loetletud elemente leidub organismides suurtes kogustes ehk 98 % . Kõikides organismides leidub ja seetõttu nimetatakse neid makroelementideks ( biogeensed, makro ehk suur) kõiki ülejäänud elemente nimetatakse mikroelementideks (ehk väike) keemilistest elementidest moodustavad organismides kahesuguseid aineid ; 1.) anorgaanilised 2.) orgaanilised anorgaanilisteks aineteks organismis on 1.) vesi 2.) mineraalsoolad 3.) mineraalhapped 4.) hüdroksiidid orgaanilisteks aineteks organismis on - 1.) valgud 2.) süsivesikud 3.) Lipiidid 4.) Nukleiinhapped 5.) Hormoonid 6.) Vitamiinid ANORGAANILISED AINED ORGANISMIS Anorgaanilistest ainetest on organismis kõige enam vett 78% ( keskmiselt ) . Noorte ja aktiivsete , tegutsevates rakkudes on vett rohkem umbes 95% . Peaaju koosneb 95 % veest. Rasv kude on kõige aeglasem ja koosneb ainult 55-60 % veest.
Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie eigapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid selleta mõeldamatud Fotosünees Hingamine Kloroplastides Mitokondrites Ainult päeval (valges nähtavas valguses) Päeval ja öösel Assimilatsiooniprotsess Dissimilatsiooniprotsess Lähteaineteks vesi, mineraalsoolad ja CO2 Lähteaineks suhkrud ja hapnik Lõpp-produktiks orgaanilised ühendid Lõpp-produktiks vesi ning süsihappegaas (glükoos) ATP süntees Valgusenergia muundamine keemiliseks Energia salvestamine makroergilisse energiaks ühendisse ATP-sse
BIOLOOGIA Uurimisküsimus: Kuidas mõjutab toiduvärv valge roosi värvust? Hüpotees: Roosi värvus muutub 24h jooksul vastavalt toiduvärvi värvile. Roos on roosõieliste sugukonda kibuvitsa perekonda kuuluv varrega dekoratiivtaim. Varre üks funktsioonidest on taime juhtkudedes toimuvad voolud. Meid huvitas eelkõige tõusev vool ehk kus vesi ja mineraalsoolad liiguvad taime osadesse laiali . Sellest lähtuvalt tulime mõttele, et kui panna valge roos veega täidetud anumasse ja lisada sinna kergesti imenduvat värvust siis roosi värv peaks muutuma. Valisime valge roosi kuna värvi muutust on valgel visuaalselt kõige parem märgata ja värviks valisime toiduvärvi kuna see on hästi imenduv ja ohutum kui mõni muu kemikaalne värv. Lisaks kergesti kättesaadav.
Lipiidid Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Lipiidid jagunevad 3 rühma: Liht-, liit- ning tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Jagunevad: Vedelad rasvad Tahked rasvad Vahad Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on enamasti küllastumata rasvhapped mis on vedelas olekus(õlid). Neil on süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Oliivi õli Tahked rasvad Süsinikkude vahel on üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Enamus loomseid rasvu on tahked. Hiired Vahad Vahad jagunevad: Taimsed vahad mis on puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed) või siis vill, ...
Nafta leiukohad Peamised leiukohad on Pärsia lahe ümbruses, Ameerika Ühendriikides (California), Kanadas (Alberta), Kesk- Aasias, Itaalias, Kariibi meres, Mehhiko lahes, Venemaal. Pilt järgmisel Nafta leiukohad kaardil Nafta kasutusalad Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja Naftareostuse likvideerimine Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Soodsate ilmastikutingimuste puhul võib naftat kokku koguda naftatõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil.
ERITUSELUNDKONNAS toimub vedelate jääkide eemaldamine. Kuseelundid neerud(2)(moodustub uriin e. kusi) => kusejuhad(2) => kusepõis(u.1l) => kusiti Neerude ül: · vedelate ainevahetusjääkide eemaldamine · vee mineraalsoolade sisalduse reguleerimine veres => tagavad püsiva sisekeskkonna Neeru ehitus 1) Neeru koor (neerukehakesed) 2) Neeru säsi (neerutorukesed) 3) Neeruvaagen Uriini teke 1) Esmane uriin (100-120 l/ööp) => tekib neerukehakestes · vesi · mineraalsoolad · glükoos · aminohapped(AH) 2) Lõplik uriin (1-1,2 l/ööp) => moodustub neerutorukestes · puudub glükoos, AH · suureneb kusiaine kogus Väljaheite hulk sõltub toidu koostisest, söömise sagedusest, kehalisest aktiivsusest jms. Makrotoitained - toitained mida peab saama suurtes kogustes(valgud, rasvad, süsivesikud, vesi) Mikrotoitained - toitained, mida inimene vajab väikestes kogustes(vitamiinid, mineraalained)
Mis on nektar? - Nektar on suhkruid sisaldav, taimede nektarinäärmete eritatav vedelik. Mis mõjutab taimede nektarieritust? Nektarieritust mõjutavad mulla ja õhutemperatuur (optimaalne on +16…25°C), mulla lõimis (kergetel muldadel on nektarieritus parem), õhuniiskus (optimaalne õhuniiskus 60…80%), päikesekiirguse intensiivsus (pärna lõunapoolsel küljel eritavad õied 2-3X rohkem nektarit kui põhjapoolsel küljek), agrotehnika (külviaeg, väetamine) jt. tegurid. Milline on nektari keemiline koostis? Vesi, roosuhkur, viinamarjasuhkur. Kuidas toimub nektari muutumine meeks? Algab hetkest, kui mesilane imeb nektari meepõide. Ensüümide mõjul hakkavad liitsuhkrud lagunema lihtsuhkruteks, hakkab vähenema veesisaldus. Toodud nektar paigutatakse tarus väikeste piiskadena kärjekannudesse või selle seintele. Kui mesi on saavutanud vajaliku tiheduse ta kaanetatakse. Mis on mesi? - Mesi on aromaatne, tiheda konsistentsiga, magusa maitseline, õhukeses k...
· Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete(rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. · Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsiniksüsinik side, siis on tegemist õliga. · Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. · Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul (vähemalt 1 kaksikside) on rasv vedel õli. · Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge ja vaalarasv. · Looduslike rasvade vä...
Hiinas petrooleumi valmistamiseks. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahel sõjapidamiseks. Esimesed nafta puurtornid ehitati juba Hiinas enne meie ajaarvamist. Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%), tsükloalkaane (kuni 30%) ja aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme.
Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest Ökosüsteem – on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Keskkonnamahutavus e. kandevõime – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kus need looduslikult uuenevad Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade (*konkurentsivõime *ebasoodsate olude talumine *populatsioonidünaamika laad) Dominant – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Heterotroof – organism, kes saab eluks vajalikud orgaanilised ained väljast ja ei sünteesi neid ise endale (nt rebane) Autotroof – organism, kes sünteesib ise endale eluks vajalikud orgaanilised ained (vesi, mineraalsoolad) (nt ta...
Naftal puudub ühtne keemis- ja sulamistemperatuur, kuna nafta võib olla paiguti erinevate ühendite segu, millel on erinevad keemis- ja sulamistemperatuurid. Kasutusalad Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutakse peamiselt kütusena ja keemiatööstuses toorainena. Naftahinnast sõltuvad kõik enamike teiste kaupade hinnad. Nafta on algtooraineks kõikidele plastikesemetele. Maapinnast amutatud nafta tuleb eeltöödelda. Sellest eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja ülejäänud gaasid. Seejärel transporidtakse see torujuhtmete või naftatankerite abil naftatöötlemistehasesse. Seal eraldatakse sellest butaan ja propaan, bensiin, diiselkütus, kütteõli ning masuut (bituumen). Viimast kasutatakse asfalti ja mootoriõlide tootmisel. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks barrel võrdub 159 liitriga. Joonis : Toornafta destillatsioon. Ajalugu Naftat tunti juba enne ajaarvamise algust
paiskudes põhjustab väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Nafta on tõenäoliselt tekkinud mereloomade ja taimede ning alamate organismide milj-te
põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad. 1.1 Kivisüsi 1.2 Pruunsüsi 1.3 Põlevkivi 1.4 Turvas Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Naftat töödeldakse soodsa
põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad. 1.1 Kivisüsi 1.2 Pruunsüsi 1.3 Põlevkivi 1.4 Turvas Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Naftat töödeldakse soodsa
Kordamine bioloogia tööks! 1. Mis on: · Toitained toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Toiduained ained, mida inimene sööb, kas loomse või taimse päritoluga · Toidu kalorsus toidu energeetiline väärtus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. · Ensüümid eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimusmise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Vitamiinid orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2. Millest sõltub ainevahetuse kiirus? Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast organismis. 3. Nimeta: · Seedeelundid, kus toimub toidu seedimine: o Suuõõs, magu, peens...
kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4. Emakas 8-9 cm 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vell sisaldavaid sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule . Muna on valmis , algab lubikoore moodustumine. Lubikoor moodustub välimisele kiudkestale kaltsiumkarbonaadi terakestest. Nende vahele sadestatakse valguosakesi, mis tsementeerivad mineraalaineosakesed. Algul tekib nibu-e mamillaarkiht siis käsn- e. Spongiooskiht (mood. 2/3 munakoorepaksusest). Emakanäärmetel ei ole kaltsiumivarusid, transporditakse verega.Lõpuks
nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159liitriga.
vajalike ainete põlemise ja tekkimise protsessid. Organism saab toidust kõik vajaliku kehakudede ehitamiseks ja uuendamiseks, eluliste protsesside kulgemiseks, samuti soojusenergiaks, mis on vajalik püsiva kehatemperatuuuri säilitamiseks. Õige toitumine tagab inimese organismi normaalse arenemise, säilitab tema tervise, pikendab eluiga ja tõstab tööviljakust. Toidu koostise moodustavad valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, fermendid, mitmesugused happed, mineraalsoolad ja vesi. Need ained ei ole ühesuguse toiteväärtusega ja igaühel neist on organismis eriotstarve. Süsivesikud on toidus suhkruna, tärklisena ja tselluloosina ehk rakukestena. Iga nimetatud süsivesiku liik on erineva tähtsusega. Suhkrud lahustuvad hästi vees, imenduvad kergesti läbi seedeelundite seinte, sattuvad kiiresti verre ja organism võib neid kasutada energiaallikatena. Sellepärast antakse palju suhkrut neil juhtudel, kui on vaja
Uuematel sortidel esineb mõrudust harva. 3 Tarvitamine Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult, marineeritult või muul viisil töödeldult. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised (piklid ja kornisonid). Toiduna tõstab kurk söögiisu ja parandab toitainete (eeskätt valkude ja rasvade) omastamist. Kurgis leiduvad mineraalsoolad mõjuvad soodsalt neerude talitlusele, aitavad vältida ateroskleroosi. Värsket kurgimahla soovitatakse tarvitada reuma- ja podagrahaigetel. Sellele omistatakse ka teatud rahustavat ja valuvaigistavat toimet. Mõjub hästi soolespasmide korral ning evib nõrka lahtistavat toimet. Kurk on heaks dieettoiduks rasvumise ravimisel ja väga sobiv saleduskuurideks. Juba kreeka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite oskas hinnata kurgi väärtust kosmeetikas
Külmad joogid · Mineraalvesi põhjavesi, millel on mineraalsoolad, mineraal elemendid ja gaaside tõttu on neil ravitoime. Ei töödelda. Jaguneb soolasisalduse järgi. · Allikavesi Sisaldab mineraalaineid mineraalveest vähem. Võib lisada mineraalsoolasid ja gaase. · Lauavesi Saadakse mineraalvee, allikavee ja kraanivee segamisel. Ravitoime väike. · Kunstlikud mineraalveed Valmistatakse puurkaevu veest ja lisatakse soolasid. MAHL · Toormahl Saadakse toormarja pressimisel või aurutamise teel.
KORDAMINE 1.Millisel joonisel on kujutatud seent ja millisel bakterit? Seenerakk on joonisel A ja bakterirakk on joonisel D Missugune ühine tähtsus on seentel ja bakteritel looduses? Mõlemad seened ja bakterid on looduses lagundajad.Lagundatakse ka jääke, mida loomad ei suuda lagundada. 2.Joonise üks pool kujutab looma-,teine taimerakku.Kumb neist on tähistatud A- ga,kumb B-ga? A-ga on tähistatud taimerakk ja B-ga loomarakk Joonisel olevad numbrid tähistavad rakustruktuure.Tabelis on esitatud nende rakustruktuuride põhiülesanded.Märkige iga ülesande juurde õige number. Ülesanne Number joonisel Varustab rakku energiaga 4 Juhib rakus toimuvaid protsesse 1 Sisaldab varu-ja jääkaineid 3 Transpordib aineid rakus ja osaleb 2 ainevahetuses. Nimeta kaks taimeraku struktuuri,mis puuduvad loomarakus. 1...
11. Vali sobivaim vastusevariant. 7 p A. Rakkude ehitust ja talitlust uurib a) tsütoloogia b) histoloogia c) anatoomia d) füsioloogia B. Kõige suuremad rakud on a) pärmiseened b) mükoplasma c) munarakud d) närvirakud C. Enamasti paljunevad seened a) seemnetega b) juurtega c) pungudes d) eostega D. Difusiooni teel liiguvad rakku a) vesi ja mineraalsoolad b) gaasid c) aminohapped d) hormoonid E. Rakumembraan koosneb a) valkudest b) glükolipiidsest kaksikkihist c) fosfolipiidsest kaksikkihist d) süsivesikutest F. Kõige väiksem üherakuline organism on a) munarakk b) närvirakk c) pärmiseen d) mükoplasma G. Seene rakukest koosneb peamiselt a) tselluloosist b) pektiinist c) kitiinist d) fosfolipiidist
1. LUUSTUMISPROTSESSID JA LUUSTIKU KUJUNEMINE 1.1 Luukude Luukude on luude kõva ja elastne sidekude. Sellesse on kogunenud mineraalaineid (kaltsium, fosfor, magneesium). Luukude koosneb luurakkudest ehk osteotsüütidest ja mineraliseerunud raku vaheainest. Täiskasvanud inimeste luustikus on umbes 2/3 anorgaanilisi ja 1/3 orgaanilisi aineid. Anorganilised ained (mineraalsoolad, näiteks kaltsiumfosfaat) põhjustavad luukoe kõvaduse, orgaanilised ained aga elastsuse. Orgaanilistest ained (valgud, rasvad) annavad luudele elastsuse. Luukoes toimub pidev ülesehitus ja lammutus. Luukude tekib luumoodustusrakkude ehk otseoblastide talitlusest : need ladestavad luukoele üha uusi kihte ja jäädes ise luukoesse, muutuvad luurakkudeks. Luukudet lammutavad suured mitmetuumalised rakud ehk osteoplastid. Esineb kahte tüüpi luukudet: kompaktne ja spongioosne. Kompaktne luukude moodustab erakordselt tugeva väliskesta spongioossele sisule, mis täidab lu...
Toiduks kasutatava taimeosa kirjeldus ning viisid Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult, marineeritult või muul viisil töödeldult. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised (piklid ja kornisonid). Toiduna tõstab kurk söögiisu ja parandab toitainete (eeskätt valkude ja rasvade) omastamist. Kurgis leiduvad mineraalsoolad mõjuvad soodsalt neerude talitlusele, aitavad vältida ateroskleroosi. Värsket kurgimahla soovitatakse tarvitada reuma- ja podagrahaigetel. Sellele omistatakse ka teatud rahustavat ja valuvaigistavat toimet. Mõjub hästi soolespasmide korral ning evib nõrka lahtistavat toimet. Kurk on heaks dieettoiduks rasvumise ravimisel ja väga sobiv saleduskuurideks. Juba kreeka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite oskas hinnata kurgi väärtust kosmeetikas
liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele
· Küpsetes viljades C-vitamiini peaaegu sama palju kui sidrunis Baklazaan: · Keskmine kaal 200-500 g · Viljaliha valge, kollakas või valkjas-roheline, tihe, maitsetu, erilise lõhnata · Sisaldab B-rühma vitamiine, on kõrge K- sisaldusega · Säilib temperatuuril 10-12 oC (niiskes kuni 10 päeva) Kurk: · Üks kalorivaesemaid köögivilju · Rohkesti sisaldab K, Mg, I, Se · Lõhna annavadeeterlikud õlid · Mineraalsoolad mõjuvad soodsalt neerude talitlusele · Säilitatakse jahedas +8oC juures (külmutuskapi köögiviljasahtlis) · Kurk on tundlik külma suhtes · Võib pikkuse järgi jaotada kolme rühma: - Lühiviljalised (5-13 cm) - Poolpikad (13-20 cm) - Pikaviljalised (üle 20 cm) Kõrvits: · Sisaldab suhkruid, mineraalaineid (K, Mg, Ca, Fe, Cu), A- ja B-rühma vitamiine · Sisaldab 92% vett · 100g kõrvitsat sisaldab 27 kcal
1.Miks on valke vaja?Millest valgud koosnevad?Millistes toitudes on rohkelt valke? Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Valgud koosnevad aminohapetest. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas kalas, lihas ja munades. 2.Miks on vaja süsivesikuid? Millised toidud sisaldavad süsivesikuid? Süsivesikud on keha peamine energiaallikas. Süsivesikuid saame leivast-saiast, suhkruga magustatud toodetest, puuviljadest. 3.Miks rasvad olulised? Millised toidud sisaldavad rasvu? Rasvad on energiavarud kehale. Seemned, pähklid, piimatooted, loomaliha. 4.Millised on ebatervisliku toitumise tagajärjed? 1.Kui inimene ei saa piisavalt kõiki toitaineid, kujuneb vaegtoitumus, mille tõttu kaal oluliselt langeb. 2.Rasvumine soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket , suhkrutõbe, liigeseprobleeme jm. 3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5. Seedeelundkonna osad, neis toimuvad pro...
membraantalitlust, mõjutades nii membraanide läbilaskvust (www.loodusajakiri.ee). Pindaktiivne aine on keemiline aine, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. (et.wikipedia.org) · mõru- ja parkaineid tanniin · mineraalsoolasid - leidub ka nahas, kus stimuleerivad naha rasu- ja vedelike eritust. Kui nahk vananedes lõtvub, aitavad mineraalsoolad verd ja rasu ka naha pindmiste kihtideni kanda. Nad hoiavad limaskesta niiskena ja võimendavad rakkude taastumist, mis tagab naha elastsuse. Lisaks tungivad mineraalsoolad naha sisse ja tugevdavad seal veresooni ning seeläbi kogu immuunsüsteemi (www.beautypro.ee); · rasv- ja orgaanilisi happeid; · flavonoide; · C-, D- ja B-vitamiine (www.aloe-vera.ee). Tanniin, fenool, tümool ja flavonoidid toimivad antioksüdantidena.
Rasvad Mõiste Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. · Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. ...
) Välk, EL säde (3O2=2O3 osoon) Kõrgpingega saab hapnikus osooni tekitada. *Keemilised omadused Lihtained põlevad hapnikuks : CO2 SO4 P4O10 MgO Lihtained põlevad hapnikuks: CO2 ; H2O ( CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O ) Fe2O3 ; SO2 ( 4HeS + 7O2 2Fe2O3 + 4SO2 ) Põlevad ära süsihappegaasiks ja veeauruks. *Saamine: 1. vee elektrolüüs 2H2O O2 + 2H2 2. vedela õhu lahutamine N2 + O2 3. fotosüntees taimedes H2O , CO2 O2 + orgaanilised ained ja mineraalsoolad 4. laboris O- ühendite lagundamisel 2KClO3 2KCl + 3O2 2KNO3 2KNO2 + O2 *Kasutamine: Kõrge temperatuuriga leek. Raketikütuse koostisosaga. Keemiatööstuse oksüdeerija. Meditsiin. Väävel Väävlit leidub looduses ehedana peamiselt orgaanilistes piirkondades. Suuremosa väävlist leidub looduses ühenditekoostises. H2S- sulfiidid, SO4- sulfaadid. Oksüdatsiooni aste: -; V; V Füüsikalised omadused: *kollane rabe kristallaine *kergesti pulbristub
biokeemiliste protsesside toimel; 6.4. Bioloogiline aineringe. 7. Anaeroobne keskkond on täiesti hapnikuvaba keskkond, mille tingimustes saavad eksisteerida vaid väga vähesed organismid. Anaeroobset keskkonda asustavad anaeroobid. 8. Anorgaanilised ained on ühendid, mida orgaanilised ained kasutavad sünteesiks. Anorgaanilised ühendid on: 8.1. Süsinikdioksiid; 8.2. Ammoniaak; 8.3. Vesi; 8.4. Mineraalsoolad. Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos). 9. Antropogeensed tegurid on inimtegevusest tulenevad tegurid ehk inimmõju. Inimmõju tegurid on: 9.1. Keskkonna saastatus; 9.2. Metsade hävitamine; 9.3. Soode kuivendamine; 9.4. Võõrliikide sissetoomine; 9.5. Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 10. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Kasutavad
(kuigi varud ise on Iraagis, selle tootja on siiski USA) 10%, Venemaal 9%. Suuremad nafta tarbijad on aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8% ja Hiina 6%. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Teisest Maailmasõjast saati on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud
BIOLOOGIA! Ainevahetus Toitumine ja jääkaineid et saada energiat. · [Autotroofid-isetootjad]Klorofül saavad ise fotosünteesida(taimed,vetikad) · [Heterotroofid-ei tooda ise] saavad toidu valmis kujul keskkonnast(loomad, inmesed,bakterid,seened) Paljunemine · Suguline · Mittesuguline Eluslooduse organiseeritus. · Molekulaarne tasand ei ole elusolend(DNA või valgu molekuli uurimine) · Rakuline tasand kõige väiksem eluüksus on rakk. · Kude rakkudest(närvikude,lihaskude,sidekude,epiteekude ehk kattekude(nahk)) · Elund ehk organ kops-gaasivahetus,süda-verevarustus,magu-seedib toitu,maks-teeb mürke kahjutuks,neer-filtreerib verd,aju-juhib keha elutegevust, kõigetähtsam elund. · Elundkond koosneb elunditest mis täidavad ühesugust ülessannet. Vereringeelundkond süda, Seedeelundkond magu ja maks, Erituse...
väljaspool toimub nafta töötlemine ja tarbimine. Pärast Teist maailmasõda hakkas naftat ööstus laienema. Nafta on saanud maailma majandust ja poliitikat väga jõuliselt mõjutavaks teguriks. Tänapäeva ühiskond on täielikult naftast sõltuv. Nafta hinna kõikumised peegelduvad poliitikas, kutsuvad esile kiireid muutusi tööstuse arengus ja ahelreaktsiooni lõpptulemusena kõigutavad üksikisiku heaolu. 3)Nafta töötlemine Naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. 3 3.1 Nafta leiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; (BP Deepwater Horizoni naftaplatvorm) · Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel
Rasvripikud on käärsoole serooskesta väikesed rasvkoega täidetud väljasopistised. *pärasool 10-20 cm pikkune seedekanali lõpposa, mis kulgeb väikevaagnas ristluu ja õndraluu ees ning avaneb lahklihal pärakuga. Pärasoole limaskest moodustab piki- ja ristikurde. ülesanded Siin jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad, toimub väljaheite moodustumine. · Joonis lk 114 + tv joonis 12 83. Kõhukelme, kinnistid, väike- ja suursarvik. · Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Ta sisaldab rohkesti elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga mesoteeliga. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim
Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt 1,4 mm minutis. Emakas 89 921 Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja tundi vett sisaldavat sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule. Muna on valmis, algab lubikoore moodustumine. Lubikoor moodustub välimisele kiudkestale kaltsiumkarbonaadi terakestest. Nende vahele sadestatakse valguosakesi, mis "tsementeerivad"
S kuulub valkude, taimrasvade ja vitamiinide koostisesse. Puudusel on häiritud valkude ja rasvade suuntes. Fe katolüsaatorid klorofülli moodustumisel. Puudumisel on noored lehed helerohelised või muutuvad valgeks. Cu mõjutab klorofülli tekket. Puudub soomuldadel. Tundlikult: kanep, ristik ja teraviljad. Orgaaniline aine mullas Mulda sattudes laguneb ja vabanevad taime toitelemendid. Õhurikkas mullas toimub kiiresti. Fotosünteesi lähteproduktid C2, H2O ja mineraalsoolad vabanevad. Orgaanilise lagunemise käigus leiab aset mitmesuguliste laguproduktide ja mikroobse valgu molekulide liitumine. Tekkib mulla orgaaniline aine Huumus. Huumus parandab mulla füüsikalisi ja füüsikalismehhaanilisi omadusi: suurendab mulla poorsust, vähendab vee .... ja vee läbilaskvust. Väetised. Ained, mis parandevad taimede tootmis tingimusi ja selle kaudu suurendavad taimekasvatus toodangud või parandavad selle kvaliteeti. Väetistega viialse taime kasvukeskonda taimedele
1)suuõõnes toit peenestatakse eritub sülge, 2)liigub edasi neelu. 3)Neelamise ajal kaetakse ninaõõs ja kõri kinni. 4)Neelust liigub toit söögitorusse. 5)Toit läheb mööda söögitoru makku 6)Maos toimub toidu peenestamine, soojendamine ja segamine.7)Osaliselt seedunud toidukört liigub maost peensoolde, toimub peamine osa seedimisest8)Maks ja kõhunääre eritavad kaksteistsõrmiksoolde oma nõresid.9)Seal toimub kehale vajalike toiduainete(valgud, süsivesikud, rasvad, mineraalsoolad ja osaliselt vesi) imendumine verre.10)Seedimata toit liigub peensoolest jämesoolde.11)Jämesoolest pärasoolde.12)Sool lõppeb pärakuga. Rakk (100 triljonit) Mitokonder energia (ATP) Mikrotuubulid organellide transport ja raku liikumine Rakutuum päriliku info säilitamine ja edasi andmine, raku elutalitluse juhtimine Kareda tsütoplasmavõrgustiku valkude sünteesimine Sileda tsütoplasmavõrgustiku toksiliste ainete
Põlevad maavarad looduslikud kütused maagaas(soogaas), naftagaas, nafta- vedel, kivisüsi, põlevkivi, puit(tahked), kunstlikud, tööstuslikud vingugaas, piiritus, puupiiritus(vedelad), brikett. Eesti Põlevkivi ehk kukersiit, mida peetakse maailma parimaks, paikneb Eesti kirdeosas umbes 6000km2 suurusel alal. Kukersiit on ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseeritud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Põlevkivi varieerub värvilt kakaopruunist kollakaspruunini, on alati tumedam kui lubjakivi. Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turva kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei la...
PIIMA KOOSTISOSAD 1.Piimavesi Vett on piimas keskmiselt 87 %. Vees on lahustunud piimas olevad suhkrud, mineraalsoolad ja vitamiinid. Piimatoodetes esineb vesi kolmes erinevas vormis: · vaba vesi- on võimalik eraldada töötlemise käigus · kapillaarne vesi- eraldub temperatuuri toimel · keemiliselt seotud vesi- jääb toote koostisse, 5% tootemassist( n. piimapulber) 2. Kuivaine Nim. jääbki, mis jääb järele piima kuivatamisel püsiva kaaluni temp.-ril 102-105C. Siia kuuluvad kõik piima koostisosad peale vee ja lenduvate ainete. Kõike muutuvamaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
