ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES
a, t/aastas. Allikas: Liblik, Maalma 2005: 178
Antud töös keskendun peamiselt põlevkivi lendtuhale, mis on kompleksne segu eri
suuruse, kuju ja värvusega osakestes, ning sisaldab praktiliselt kõiki perioodilisuse tabeli
elemente, kaasaarvatud raskemetallid (Laja 2005: 12). Põlevkivi on Ordoviitsiumist
pärinev fossiilne settekivim, mis tekkis kauges minevikus veekogudes, kui taimede ja
loomade elutegevuse tagajärjel segunes orgaaniline mineraalsega (Laja 2005: 6). Sellest
tulenevalt on ka põlevkivi orgaaniline sisaldud 10-65% ja mineraalne 15-75%, olenevalt
leiukohast (Mõtlep et al 2007: 407). Põlevkivi energiasisaldus on võrreldes teiste
fossiilsete kütustega suhteliselt madal (Luud, Ani 2005: 162). Esimesed teated „põlevast
kivist“ pärinevad rohkem kui paarisaja aasta tagant. Tööstuses hakati põlevkivi kasutama
1918. aastal: esialgu kütusena tsemenditootmises ning vedurite ja majapidamiste kütteks.