tugisein vastu võtab. Kuna looduses kohtame pinnaseid ja puistkehi, mille füüsilised omadused on mitmesugused, siis on küllaltki raske määrata täpselt pinnase survet tugiseinale. Seeparast on praktiliste arvutusmeetodite aluseks võetud mõned tööhüpoteesid, mis lihtsustvad teoreetilisi tulemusi, tagades seejuures siiski tugiseinte vajaliku tugevuse ja püisivuse. Struktuurisidemete iseloom mõjutab suurel määral pinnase tugevust, sest mineraaliosakeste vahel tekkivad tõmbepinged võetakse vastu ainult nendevaheliste struktuursidemetega. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist, nimetatakse nidususeks. Pinnase nidusus sõltub osakeste vahel mõjuvate molekulaarjõudude suurusest, mis omakorda sõltuvad osakeste puutepinnast ja molekulaarselt seotud vee hulgast. Pinnaseid, mille koosseisus on paiju suure puutepinnaga peeni liblekujulisi saviosakesi,nimetatakse niduspinnasteks. Niduspinnase olek sõltub
Loodusliku pinnase mahumass määratakse lõikerõnga meetodil. Pinnastel, millesse lõiketera surumine pole võimalik (kõva savi n:), saab mahumassi määrata parafineerimise meetodil. eritihedus (g/cm3) on mineraalosade massi ja mahu vaheline suhe. Kuivtihedusd on kuiva pinnase mass kogumahus. Veesisaldus on vee ja pinnaseosakeste massi suhe. W=gw / gt (suhtarvuna või %). Veesisalduse leidmiseks kaalutakse pinnaseproov ja seejärel kuivatatakse püsiva kaaluni temp-l 105 C. Poorsus on mineraaliosakeste vahelised tühemikud. Üldist poorsust arvutatakse, kui pooride üld-maht Vp jagatakse kogu pinnaseproovi mahule V ja korrutatakse 100-ga, saame poorsuse n %-des. Poorsuse moodul on kui pooride maht n jagada kivimiosakeste mahule. E = n/m, kusjuures m+n = 1. Poorsus on pinnaste tähtis näitaja. Teda kasutatakse pudedate pinnaste iseloomustami-seks eraldi nende looduslikus olekus ja hiljem kunstlikult tihendatud kujul. Detailsemalt klassi-fitseeritakse poorsuse alusel liivased pinnased
annaabi.ee 
