"mineraalikooslused" - 1 õppematerjal

Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal

(ioonid, aatomid) organiseeruvad teistsugustesse struktuuridesse ­ tekivad uued moondelised mineraalid. Seejuures ei pruugi kivimi keemiline koostis tervikuna muutuda. (1) Mida poorsem ja rohkem keemiliselt aktiivseid mineraale sisaldav lähtekivim on, seda kergemini ta moondele allub. Nii tekivad kiiresti ja suhteliselt madalal temperatuuril (150- o 200 C) uued mineraalikooslused happelistes purskekivimites, tuffides, savi- ja karbonaatkivimeis. Aluselistes ja ultraaluselistes süvakivimites ning puhastes ränisetendeis, on uute mineraalide moondeline teke aeglane protsess. Enamik moondekivimeid tekib sügavuses 10-30 km. Maapinnal võib moone toimuda ainult vulkaaniliste laavavoolude kontaktil setenitega. (1) Maakoores kõrgenenud rõhu, temperatuuri ja fluidide keskkonnas tekivad sette-