kalligraafilised Koraani värsid või geomeetriline muster. Pildid on mosees keelatud. Ühes reeglite ilmumise ning moseede täiustumisega tekkis üsna peatselt mihrbi kõrvale kantsel (minbar), kust peetakse igareedeseid palvusi. Varajastel moseedel puudus torn - minarett. Esimese minareti sai arvatavasti mosee Kairouanis Tuneesias 703. a. Mõned allikad viitavad ka varajasematele minarettidele aastast 665. Minareti peamiseks eeskujuks peetakse vanade Süüria kirikute torne. Minaretil on mosee arhitektuuris nii kaunistav kui funktsionaalne ülesanne - muezzini kutse palvele (araabia keeles adhan) kostub kõrgemalt kaugemale. Aja jooksul lisandusid moseele mitmed ruumid. Eraldi ruumid on erinevatele sotsiaalsetele klassidele, rändajatele, haigetele ja vanadele. Sageli elasid moseedes pühakud ja askeedid - vahel isegi minaretis. Mosees on lisaks eespool nimetatutele veel järgmised osad: Dakka - platvorm, millelt muezzin kutsub palvele peale kutset minaretist.
Taj Mahal on osa suurest kompleksist, mis hõlmab enda alla ka palju teisi ehitisi peae keskse mausoleum, mis asub kompleksi keskel ristkülikukujulisel poodiumil. Värav suurde mausoleum asub täpselt mausoleum kupli keskkohas. Poodiumi igas nurgas on kaheksanurkne väiksem poodiumi minareti jaoks. Kõik minaretid on 42 meetrit pikad, ümmarguse läbilõikega ja veidikene mausoleumist eemale kaldunud, seda aiult selleks, et mausoleum ise veel suurem ja võimsam välja paistaks. Igal minaretil on ka ka kaks sed ümbritsevat rõdu ning avatud kupliga paviljon kõige tipus. Kaks pikka basseini, üks idast läände ning teine põhjast lõunasse jagavad aia nelja osasse. Idast läände jooksva basseini otses asuvad väikesed kolme kupliga ehitised nind põjast lõunasse kugev bassein ühendab suurt väravat ning mausoleumi. Mosee ja külalistemaja olid paigutatud üksteise peegelpildina teine teisel poole mausolemumi
See ehitati 724. ja 727. aastate vahel ja sel on massiivne ruudukujuline vorm. Maailma kõrgeim minarett on uus Hassan II Mosee Casablancas, Marokos, mis on 210 meetrit kõrge. Minaretid ehitati olemaks ,,Islami maamärgid" et nad oleksid kaugelt näha ja märgistaksid Islami piirkonda. Minarettide arv ühe mosee kohta on varieeruv, ühest kuni kuueni. Need on ehitatud erinevates vormides, paksudest jässakatest rampidest kuni õrnade pliiatspeenikeste spiraalideni. Minaretil on üks või rohkem rõdusid, kust muezzin teatab kutsest palvusele, ja spiraalne trepikoda seesvõi väljaspool. Peal on sibulakujuline kuppel, avatud pavilion või metallist koonus. Minareti ülemised osad on tavaliselt rikkalikult nikerdistega kaunistatud. Trepid võivad olla seesvõi välispidised. Meka Kõige püham koht moslemite jaoks on Kaaba, mis asub Mekas, SaudiAraabias. Kaaba on mosee (moslemite pärimuse järgi ehitatud Aabrahami poolt)
annaabi.ee 
