Elementaarosakeste füüsika
arenes 16. -17. sajandil. 19. sajandil hakkas kujunema ühtne füüsikaline maailmapilt,
milles oli suur osa nii klassikalisel mehaanikal, elektro- ja termodünaamikal kui
statistilisel füüsikal. Elementaarosakeste uurimisega tegeleb elementaarosakeste füüsika,
samuti on elementaarosakestel tähtis roll nii tuumafüüsikas, kui kvantmehhaanikas.
Elementaarosakeste füüsika
Füüsika haru, kus uuritakse elementaarosakesi ja nende muundumist.
Elementaarosake- struktuurita või struktuuriga miktoosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal
tuntud füüsikalistes protsessides kui jagamatu tervik. Elementaarosakesed ei koosne
teistest tuntud osakestest.
Inglise füüsik Joseph Thomson avastas 1987. aastal esimese elementaarosakese-
elektroni.
Elementaarosakesi iseloomustavad:
1. Mass
2. Elektrilaeng
Spinn (iseloomustab osakese pöörlemist)
Elementaarosakesed jaotatakse:
1. Leptonid
2. Mesonid
3. Barüonid
Olulisemad elementaarosakesed:
1. Elektron- J. Thomson 1897. a
2. Prooton- E. Rutherford 1919
annaabi.ee 
