Mikroprotsessortehnika
jms on vaid väike loetelu aladest, kus tänapäeval mikroprotsessoriteta läbi ei saada. Kooselu
arvutitega on muutnud meie arusaamu ja mõttemalle. Pidevatoimeliste protsesside
juhtimiseks kasutatakse üha enam diskreetseid juhtseadmeid, sest nii paraneb süsteemi
tundlikkus, täpsus ning töökindlus. Signaalide kvantimine ja kodeerimine võimaldab
rakendada numbrilise infotöötluse meetodeid ja programmjuhtimise põhimõtteid ning
kasutada selleks universaalseid mikroprotsessorseadmeid. Selle tulemusena vähenevad
seadmete mõõtmed, mass ja hind.
Tänapäva arvutustehnika on kujunenud hiigelpüramiidiks, mille vundament on mikro-
protsessorid, selle peale aga kerkivad üha uued tarkvarakorrused. Paljukihiline hierarhiline
tarkvarasüsteem on lahutanud inimese protsessorist ning vaevalt suudab arvutiklahvistikul
klõbistav operaator tunnetada oma tegevuse seost protsessori registrite ja siinidega ning
kahendsõna bittide ja baitidega