vead ja kordusmõõtmised, seadme ja kontori vahel toimub sujuv andmevahetus, mõõta saab ka nii väikese lõigu järgi nagu 30 cm, 60% kiirem loodimine kui tavalise automaatse loodimise puhul. [4] (Joonis 2) 4 2.Elektrontahhümeeter Nüüdisaegne elektrontahhümeeter ehk totaaljaam on integreeritud süsteem, mis koosneb elektronteodoliidist, elektroopilisest kaugusmõõturist, mikroprotsessorist ja salvestist. Lisaseadmetena kuuluvad komplekti prisma, statiiv, prismasau, treeger, vooluallikas aku või patarei, termomeeter, baromeeter jm. Selline instrument võimaldab peale kauguste määrata ka horisontaal – ja kaldenurki, kõrguskasve ning koordinaate ja lahendada teisigi geodeetilisi ülesandeid. [8,lk 217] Elektrontahhümeetreid kui universaalseid tööjaamu kasutatakse laialdaselt geodeetiliste tihendus- ja
valdkondadesse. Arvutid on muutunud igapäevaseks töövahendiks, mikroprotsessoreid kasutatakse juba kodumasinates, üha harvemini puutume kokku tööpinkidega, kuhu mikroprotsessorid pole veel jõudnud. Digitaal- ja mikroprotsessortehnika areng jätkub peadpööritava kiirusega. Vaevalt leidub teist tehnikaala, kus seadmete töökiirus ja efektiivsus, hind ja mõõtmed muutuksid mõne aasta jooksul 10 ja enam korda. Mikroprotsessorist on saanud inseneride käes universaalne vahend paljude probleemide lahendamiseks. Energia- ja tööstusseadmete juhtimine, kontrolli-, mõõte-, bürootehnika jms on vaid väike loetelu aladest, kus tänapäeval mikroprotsessoriteta läbi ei saada. Kooselu arvutitega on muutnud meie arusaamu ja mõttemalle. Pidevatoimeliste protsesside juhtimiseks kasutatakse üha enam diskreetseid juhtseadmeid, sest nii paraneb süsteemi tundlikkus, täpsus ning töökindlus
annaabi.ee 
