NIISKUS- saavad areneda ainult siis, kui neid ümbritsevas keskkonnas on küllaldaselt niiskust. Mida niiskem on toiduaine, seda kiiremini ta rikneb. Säilitamiseks kasutatakse kuivatamist OSMOODNE RÕHK- normaalses olekus on rakus olev rõhk kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas. Rõhu muutmisel keskkonnas mikroorganismid hävivad, selleks kasutatakse kõrgeid suhkru ja soola sisaldusi. Pärmid ja hallitusseened taluvad kõrget rõhku. KESKKONNA HAPPESUS- igal mikroorganismil on arenemiseks oma kindel happesuse piirkond. Bakterid arenevad paremini nõrgalt aluselises keskkonnas, pärm-ja hallitusseened nõrgalt happelises keskkonnas. Säilitamiseks kasutatakse hapendamist ja marineerimist. KEEMILISED ÜHENDID- mikroorganismide hävitamiseks kasutatavaid aineid nimetatakse antiseptikumideks. Antiseptikume, mida kasutatakse toiduainete konserveerimisel nimetatakse konservantideks
pinnal. BIOREMEDIATSIOONI TEOORIA Naftaproduktide lagundamise mikrobioloogia Ssivesinikke suudavad mikroorganismid lagundada ksnes vees. Kik ssivesinikud on mingil mral vees lahustuvad ja seetttu on vimalik nende lagundamine mikroobide poolt. Ssivesinikke suudavad lagundada paljud bakterid (Bacillus, Pseudomonas, Mycobacteria, aktinomtseedid), seened (Trichoderma, Aspergillus, Cladosponum) ja prmid. Alkaanide biodegradatsioon toimub nii aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes. Igal mikroorganismil on kindel spekter ssivesinikke, mida nad on vimelised lagundama. n-alkaanidest lagundatakse kige paremini molekule vahemikus C10-C24, viksema ja suurema arvu ssiniku molekulidega n-alkaane mikroobid ei lagunda vi lagundavad vga aeglaselt. Mulla mikroobidest on kuni 20% vimelised lagundama ssivesinikke. Kllastumata ssivesinikud on raskemini lagundatavad kui kllastunud ssivesinikud. Naftaproduktide lagundamisintensiivsus merevees 1-30 mg m-3 pevas, mullas 0.3% pevas (10 C juures)
annaabi.ee 
