Patofüsioloogia
haige vererakkudest ning nende arv jääb enamasti patsiendi eluea jooksul samaks.
Sirbikujulistel rakkudel on väga lühike eluiga ning halb deferomeerumisvõime. Samas on
uuringud kinnitanud, et kui kõrvaldada haige verest sirbi-kujulised rakud, säilib siiski
ebanormaalselt kõrge viskoossuse tase. See viitab sellele, et ka mitte-sirbikujulistel
rakkudel peab olema vähenenud deformeerumisvõime.
Kapillaarides, kus hapniku osarõhk on väiksem ja veresoone läbimõõt vaid mõned
mikromeetrid ning verevoolu kiirus madal, võib kergesti tekkida veresoonte ummistusi ja
koeinfarkti.
Sirprakuliseaneemia hemolüütilise kriisi ajal on viskoossus oluliselt tõusnud, osalt tänu
plasma fibrinogeeni tõusu tõttu esimestel pävadel. Kuid on näidatud, et viskoossus tõuseb
juba enne, kui on märgata fibrinogeeni tõusu. See viitab erütrotsüütide
deformatsioonivõime olulisele rollile alustada veresoonte tõkestamisega seotud
sündmuste ahelat.