Klahvi võib kasutada mitme erienva sümboli väljastamiseks kasutades klahvide kombinatsioone.. Näiteks Shift+ Klahvid, Ctrl+Alt + Klahvid. Spetsiaalse otstarbega klahvid on näiteks Shift, Enter, Windows klahv, Caps Lock, Num Lock, funktsiooni klahvid ja nii edasi. Klaviatuuri alfabeetiline osa muutub tavaliselt vastavalt keele, mille jaoks ta on mõeldud. Klaviatuurid on kontrollitud tavaliselt kasutades mikrokontrollerit. Kogu klaviatuuri maatriksile saadetakse pidevalt skanneerimis koodi. Lihtsustatult tähendab see seda, et kõiki klaviatuuri klahve kuulatakse mõneks ajahetkeks ja siis minnakse järgmise klahvi jurude. Kui skanneerimise hetkel on nupp alla vajutatud, saadetakse vastava sümboli kood arvutile, mis kuvab pärast edasist protsessimsit vastava sümboli ekraanile. Klaviatuurid ja hiired määravad ära, kui ergonoomiline ning efektiivne on töökeskkond. Peale selle
juhtida. Selle head omadused: saab kasutada harjumuspärast tarkvara nt windowsi, lihtne on teha muudatusi, ei ole vaja tunda riistvara. Selle puudused: riistvaralise realisatsiooniga on see aeglane, sest toimub pidevalt käskude lugemine mälust ja protsessoris nende ükshaaval täitmine, universaalne arvuti on paljudes kohtades mõttetult kallis, palju ressursi läheb nö kaotsi, füüsilised mõõtmed on tihti liiga suured. Hea on kasutada mikrokontrollerit ehk kristallil realiseeritud arvutit, mis on üldotstarbelisega võrreldes odavam, neid on lai valik ja füüsilised mõõtmed on väiksemad, aga samas miinuseks progrejatel on vaja spetsiaalset tarkvara, progreja peab tundma riistvara. Riistvaraline realisatsioon algoritmi saab realiseerida riistvaras sarnaselt juhtautomaadiga protsessoris. Algoritmi realiseeriva loogikaskeemi võib valmistada trükkplaadil. Head omadused: suurte seeriate puhul odavam toota,
diskreetivatel vattmeetritel (vt lk 208). Erinevus on vaid mõõdetud võimsuse hetkväärtuste töötlemise algoritmis, mis peab arvestama ajavahemikku, mille jooksul toimub mõõtetulemuste kogumine. Et nendes mõõturites puuduvad liikuvad osad, siis mõningatel juhtudel nimetatakse neid ka staatilisteks arvestiteks. Ühe digitaalse energiaarvesti näitena võib esitada Eesti Põllumajandusülikooli põllumajandusenergeetika instituudis välja töötatud teisaldatavat mikrokontrollerit võimsuse ja elektrienergia tarbimise mõõtmiseks ning registreerimiseks [50, 51]. Seadme voolu primaarmuunduriteks on standardsed voolutangid, seetõttu saab mõõturit paigaldada tarbija vooluringi katkestamata. Seade on kasutatav nii ühe- kui ka kolmefaasilises võrgus. Mõõtmise esimesel etapil määratakse kindlaks faasipinge poolperioodi täpne pikkus. Selleks fikseeritakse komparaatori abil siinuselise (üldjuhul harmoonilise)
annaabi.ee 
