2m kõrguseni ja on otseselt setud mikroreljeefiga, taimkattega või muu sellisega (nt. metsa, järve, lagendiku, nõlva mikrokliima). Mikrokliimat kujundavad tegurid on reljeef, veekogu lähedus, taimkate, öö või päev, aastaaeg jne. mikrokliimat saab mõõta termomeetriga nii kui panna termomeetrid erinevatesse kohtadesse (nt. künka otsa, otsese päikese kätte jne). Mõõtmetest selgub, et igal pool on mikrokliima erinev. Mikrokliima uurimine mikroklimatoloogia uurib erinevate looduslikkude komplekside kliimat, mille arv on lõpmata suur. Üldkliima foonil esinevad väiksemates analoogilistes looduslikes kompleksides ühesugused füüsikalised protsessid ja mikroklimaatilised iseärasused. Mikrokliima uurimisel valitakse vastavale alale tüüpilised looduslikud kompleksid, selgitamaks nendes toimuvaid füüsikalisi protsesse ja määratakse mikrokliimat iseloomustavad suurused. Mikrokliimat mõõdetakse miinimum ja maksimum termomeetriga.
aastaaeg jne. mikrokliimat saab mõõta termomeetriga nii kui panna termomeetrid erinevatesse kohtadesse (nt. künka otsa, otsese päikese Maa kui terviku albeedo on 31%; 21% hajub atmosfääris ja 48% neeldub maapinnas.Albeedo Albeedo on mingi pinna valguse peegeldumise kätte jne). Mõõtmetest selgub, et igal pool on mikrokliima erinev. Mikrokliima uurimine – mikroklimatoloogia uurib erinevate looduslikkude näitaja. See kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Albeedo võidakse anda 0 ja 1 vahel, kuid ka komplekside kliimat, mille arv on lõpmata suur. Üldkliima foonil esinevad väiksemates analoogilistes looduslikes kompleksides ühesugused protsentides. Seega, 1 ehk 100% tähendab, et kogu pealelangev valgus peegeldub tagasi (absoluutselt valge keha) ja 0 ehk 0%, et kogu
Võib rääkida peenra, põllu, asfalttee jm mikrokliimast. Erinevused sõltuvalt peamiselt aluspinna iseärasustest. Mikrokliimat kujundavad tegurid. Mõjutavad need protsessid, mis toimuvad õhukihis maapinnast kuni 1,5-2 m kõrguseni ja on otseselt seotud mikroreljeefiga, taimkattega vms. (reljeef, veekogu lähedus, taimkate, öö või päev, aastaaeg jne.) Mikrokliima uurimine. Mikroklimatoloogia uurib erinevate looduslikkude komplekside kliimat, mille arv on lõpmata suur. Võimatu oleks uurida iga põllu, metsa või künka mikrokliimat. On aga kindlaks tehtud, et üldkliima foonil esinevad väiksemates analoogilistes looduslikes kompleksides ühesugused füüsikalised protsessid ja mikroklimaatilised iseärasused. Seepärast valitakse mikrokliima uurimisel vastavale alale tüüpilised looduslikud kompleksid, selgitatakse
*Asukoht merede ja ookeanide suhtes 50) Mikrokliima kujutab endast väikese piirkonna kliimat geograafilises maastikus ja tsoonis (meri, mets jne). Võib rääkida peenra, põllu, asfalttee jm mikrokliimast. Erinevused sõltuvalt peamiselt aluspinna iseärasustest. Mikrokliimat kujundavad tegurid. Mõjutavad need protsessid, mis toimuvad õhukihis maapinnast kuni 1,5-2 m kõrguseni ja on otseselt seotud mikroreljeefiga, taimkattega vms. 51) Mikrokliima uurimine. Mikroklimatoloogia uurib erinevate looduslikkude komplekside kliimat, mille arv on lõpmata suur. Võimatu oleks uurida iga põllu, metsa või künka mikrokliimat. On aga kindlaks tehtud, et üldkliima foonil esinevad väiksemates analoogilistes looduslikes kompleksides ühesugused füüsikalised protsessid ja mikroklimaatilised iseärasused. Seepärast valitakse mikrokliima uurimisel vastavale alale tüüpilised looduslikud kompleksid, selgitatakse neis toimuvaid füüsikalisi protsesse ja
annaabi.ee 
